Kalaallit tukkortuusut

Uagut kalaallit inuiaqatigiinnit allanit imminut namminissarsiortuunnginneroqaagut. Greenland Perspective Survey-imi misissuisut nunatsinni apersukkaminni tamanna paasivaat.
decembarip 24-at 2018 17:19
Nutserisoq Connie Fontain

Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit akornanni avitseqatigiikkumasoqangaatsiarpoq. ‘Dikatatorspillet’, tassa namminissarsiortuunermik misileraatitut pinnguaat, atorlugu peqataasut aningaasarpaalunnik tunineqartarunik, allamut avitseqatigiissutiginissaat namminerluunniit tigummiinnarnissaat toqqassaneraat misileraanermi tamanna inerneruvoq.

- Tamanna namminneq aalajangigassaraat. Agguaqatigiissillugu affaanit annerusoq ingerlateqqikkusunneqartoq takusinnaavarput, Københavnip Universitetiani aningaasaqarnermut immikkoortumi Pd.d-nngorniaq, Gustav Agneman oqarpoq. Taanna Greenlandic Perspectives Surveyimi ilisimatuut misissuisut marluk ilagaat.

AAMMA ATUARUK Silap pissusiata allanngoriartornera innuttaasut ernumanartoqartikkaat

Dikatatorspillet nunani tamalaani misileraatitut ilisimaneqartuuvoq, inuit namminissarsiortuunersut imaluunniit nammineq soqutigisatik pisariaqartitatilluunniit eqqarsaatiginagit allanut ajunngitsussamik angusaqarniarlutik namminissarsiortuunngitsuunersut misilerarneqartarluni. Taanna nunarsuarmi tamarmi – kisianni nunatsinniunngitsoq mileraasoqartareerpoq.

- Kalaallit Nunaanni immikkuullarissuseq takuneqarsinnaavoq. Tassa amerlasuut aningaasat tamaasa allamut tunniuppaat.

Peqataasut affaat 80 koruuninik tunineqarput, namminneq tigummiinnarsinnaallugit peqataasumulluunniit allamut, aningaasanik tunineqanngitsumut, tunniussinnaallugit.

- Aningaasat affaannik amerlanerusumik inummut allamut tunniusseqqittumik takunngisaannarsimavunga, taamaammat Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit namminissarsiortuunngingaatsiarnerannut tamanna takussutaasinnaavoq, Gustav Agneman oqarpoq.

Ilisimatuullu inernerit tupigusuutigaat.

- Taamaanneranut pissutaa misissorparput. Taamaammat peqataasut ilaat sooq aningaasat 80 koruuniusut tamaasa ingerlateqqinniarnerai aperaara. Taassuma oqaluttuuppaanga: Taaliortarneq kalaallit ileqqoraat. Taamaaliortarpugut. Immitsinnut isumageqatigiittarpugut, Gustav Agneman oqarpoq.

Taava peqataasut ilaata aningaasat nammineq aningaasaatiminik ilaqqillugit peqataasoq aningaasannanngitsoq 120 koruuninik tunivaa.