Talibanip pikisitsisutut unnerluunneqarsimasoq ministerissatut qineraa

Talibanip siuttorisimasaata USA-mit 2001-imi qimaatinneqarsimasup ernera illersornissamut ministerinngorpoq.
Mullah Mohammad Hassan Akhund Afghanistanimi naalakkersuisut siulittaasuattut inissisimalissasoq, Talibanip oqaaseqartartuata paasissutissiissutigaa. Assi © : Aamir Qureshi/AFP/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
septembarip 08-at 2021 13:04

Mullah Mohammad Hassan Akhund Afghanistanimi naalakkersuisut siulittaasuattut inissisimalissasoq, Talibanip oqaaseqartartuata paasissutissiissutigaa.

Talibanit pikitsitsisuisa aallarniisuat Afghanistanimi naalakkersuinermi maanna aamma ilaasortanngortussanngorpoq.

Talibanit Afghanistanimi pissaanermik tiguaareernerisa kingorna Talibanimiut maanna aalajangerpaat pikitsitsinerup nalaani siuttortik Mullah Abdul Ghani Baradar naalakkersuisut siulittaasuat tulliattut toqqarneqassasoq.

Nutaarsiassaqartitsivik Reuters taama allappoq.

AAMMA ATUARUK Arnat allannguiniarlutik ilungersuussisut Talibanit paarsisuilu aporaattut

Mullah Abdul Ghani Baradar Talibanit politikkikkut allaffeqarfianni pisortaasimavoq, pikitsitsinermilu siuttutut isigineqarluni.

Aggusti naalersoq Talibanimiut Kabulimi tiguaammata, Islamisiortut pikitsitsisui tusagassiortunik katersortitsinerminni oqaatigaat, sapaatip akunnialuit qaangiuppata nunaminni naalakkersuisunngortinneqartussat nutaat ilisaritikkumaaritsik.

- Inatsiseqarneq, upperisarsiorneq nunanullu allanut politikkeqarneq politikkikkut sinaakkutaassasut pikitsitsisut oqaaseqartartuannit taamanikkut oqaatigineqarpoq.

AAMMA ATUARUK Afghanistanimi præsidenti ilaquttanilu nunamut allamut qimaasut

Talibanit Afghanistanimi pissaanermik 1996-imi tiguaapput, islamillu upperisaat shariamik taaguutilik najoqqutaralugu aqutsisoqalerluni.

USA nunallu killiit allat - ilaatigut aamma danskit sakkutuuisa 2001-imi Afghanistan isaaffigaat, taamani nunani tamalaaneersunit qunutitsisoqarsinnaanera Talibanimi akuerisaammat.