Suliamik isumaginnittarnerit sivisunerat nuna tamakkerlugu ajornartorsiutaasut

Suliffeqarfiit innuttaasunut innarluutilinnut imaluunniit qanigisaannut ikiuisussat, toqqissinermik pilersitsisussat, isumannaatsitsisussat tapersersuisussallu sumiginnaasut, innarluutillit pillugit oqaaseqartartoq isumaqarpoq.
- Ukiuni arlalinni iliuutsit iluaqutaarpasinngitsut iliuuserinagit aqutsinikkut allannguutit pisariaqartut allannguinissamut sapiissuseqartumik politikkikkut piumassuseq sapiissuserlu maqaasivagut, innarluutillit pillugit oqaaseqartartoq, Anja Hynne Nielsen oqarpoq. Assi © : Anja Hynne Nielsen
decembarip 12-at 2023 16:34
Nutserisoq Connie Fontain

Inunnut innarluutilinnut aamma qanigisaannut atatillugu suliamik isumaginninnerup sivisussusaa suliaqarnerlu nunatta kommuniini tamani ataaseq minillugu ajorluinnarpoq.

Tiliumit innuttaasut ukiup ingerlanerani saaffiginnissutaat pillugit ukiumoortumik misissueqqissaarnermi tamanna ersersinneqartoq, innarluutillit pillugit oqaaseqartartoq, Anja Hynne Nielsen tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq.

- Ajornartorsiutit nalunaarusiami matumani paasissutissiissutigisatta ilarpas­sui ilungersunartuupput, Naalakkersuisut Inatsisartullu, kommunit atuarfiillu, peqqinnissaqarfik politiillu taakku pimoorussillutik akuliuffigisariaqarpaat, Anja Hynne Nielsen oqarpoq.

Taamaattumik isumaginnittoqarfimmi suliap tiguneraniit naammassinissaanut piffissap sivikinnerulersinneqarnissaanut suliniutissanut sisamanik Tilioq innersuussuteqarpoq:

Tiliup innersuussutigai:

  • Aaqqissuussinermut aqqut ataaseq.
  • Oqartussat, atuarfiit, peqqinnissaqarfiit politiillu akornanni suleqatigiinneq.
  • Naalakkersuisuniit, Inatsisartuniit aamma kommuniniit aningaasalineq aamma pingaarnersiuineq.
  • Nutaaliorluni eqqarsaatersorneq.

Nunatsinni politikerit innuttaasut inatsisitigut isumannaannerusumik isumaginnittoqarfimmiit sullinneqarnerisa sivisuneranut aaqqiissuteqarnissamut aningaasaliisikkusullugit allappoq.

- Ukiuni arlalinni iliuutsit iluaqutaarpasinngitsut iliuuserinagit aqutsinikkut allannguutit pisariaqartut allannguinissamut sapiissuseqartumik politikkikkut piumassuseq sapiissuserlu maqaasivagut. Aaqqiissutit Kalaallit Nunatsinnut  - inuiaqatigiitsinnut, kulturitsinnut, nunamut pisariaqartitatsinnullu tulluartut pisariaqartippavut, innarluutillit pillugit oqaaseqartartoq tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

Ajornartorsiutaasut allat

Nalunaarusiamittaat ilaqutariit ataatsimik arlalinnilluunniit innarluuteqartunik ilaqutaqartut ajornartorsiutit naapittagaat annertooq alla aamma paasissutissiissutigineqarpoq.

Ikiorneqannginneq ‘iliuusis­saarunnermik, nukissaarunnermik, mattunnermik, atorner­luinermik, nakuusernermik aamma sumiginnaanermik ersersinneqartarpoq. Tamanna ilaqutariippassuit sumiginnarneqartarnerannik takutitsivoq, pissutigalugu taakku ilaqutaata innarluuteqartup pisariaqartumik ikiorneqannginnerani atugarissaarnissamut ajornartorsiuteqalertoqartarpoq, tamannalu inuiaqatigiinnut sunniuteqartarpoq,’ Tilioq allappoq.

Tiliup oqarnera naapertorlugu pisortat suliffeqarfiutaasa sumiginnaanerat pissutigalugu nukissaqarluartorpassuit sulisinnaalluartullu taamaalillutik suliunnaartarput, imminut katsorsarniarlutik aanngajaarniartarput imaluunniit Danmarkimut nuuttarlutik.