Sovjetunioniusimasumi præsidentiusimasoq Mikhail Gorbatjov toqusoq

Gorbatjov Sovjetunioniusimasumi kingullersaalluni præsidentiuvoq, sakkussakillisaanermillu suliniuteqarnini pillugu Nobelip eqqissinermut nersornaasiuttagaanik 1990-mi nersornaaserneqarluni.
Sovjetunioniusimasumi præsidentiusimasoq, Mikhail Gorbatjov, 91-inik ukioqarluni toquvoq. Taassuma Tysklandip kangisissuata kippasissuatalu Berlinimi killeqarfianni 2014-imi Checkpoint Charliemiilluni assinga. Assi © : RitzauScanpix
Allattoq Ritzau
aggustip 31-at 2022 08:56

Sovjetunioniusimasumi præsidentiusimasoq Mikhail Gorbatjov 91-inik ukioqarluni ippassaq unnukkut toquvoq.

Ruslandimi tusagassiorfiit assigiinngitsut taama allaaserisaqarput, nutaarsiassaqartitsiviit Tass Interfaxilu taakkununnga ilaallutik.

Gorbatjov, nunat kommunisteqarfiusut siuttuisa kingullersaraat.

Mikhail Gorbatjov Sovjetunionimi 1985-imi præsidentinngorpoq.

Atomimik sakkussiat ikilisaavigineqarnissaat pillugu USA-p taamanikkut præsidentianik Ronald Reaganilu isumaqatigiissusiorpoq. Sovjetunionip aningaasarsiornerlunnera ilutigalugu Sorsunnerup Nillertup unitsinneqarneranik kinguneqarpoq.

Gorbatjov nunanit killernit ukiut 30-t matuma siornatigut sapiitsuliortutut nalilerneqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nobelip eqqissinermut nersornaasiuttagaa tunniunneqartoq

Sovjetunioniusimasumi innuttaasut Sovjetunioniusimasup atorunnaarsinneqarnera assigiinngitsumik taamanikkut isumaqarfigaat, soorlu aamma Europap kangiani nunanik assigiinngitsunik aqutsisoqarnerata atorunnaarsinneqarnissaa assigiinngitsumik isummerfigigaat.

Atomimik qaartartorsualiornerup killilersorneqarnissaa pillugu USA-mik 1987-imi isumaqatigiissusiorpoq, Sovjetunionillu sakkutuuisa Afghanistaniminngaanniit angerlartinneqarnissaat 1989-imi aalajangerlugu.

Europap kangisissuani nunani ataasiakkaani innuttaasut kommunistit uppisinniarlugit mumisitsiniarnerannut sakkulersorniarnani Gorbatjov taamanikkut aalajangerpoq.

Mikhail Gorbatjovip atomimik qaartartorsuarnik ikilisaasoqarnissaanut suliniuteqarnini pillugu Nobelip eqqissinermut nersornaasiuttagaanik 1990-imi tunineqarpoq.