Qillap Nielsillu nunatta assigiinngisitsinnginnissamik inatsiseqalernissaa neriuutigigaat

Qillaq Olsen aamma Niels Lange assigiinngitsutigut assigiinngisitsiffigineqarnikuupput. Taamaammat taamaaliorneqaqqissagaluarunik inatsisitigut illersugaalernissaminnut nunarput assigiinngisitsinnginnisamik inatsiseqalissasoq neriuutigaat.
Qillaq Olsen forperson i Sipineq+
Qillaq Olsen suiaassutsini pissutigalugu ataasiaannarnani assigiinngisitsiffigineqartarpoq. Nunarput assigiinngisitsinnginnissamik inatsiseqalissasoq, taanna neriuppoq. Assi © : Teitur Larsen.
maajip 24-at 2024 11:16
Nutserisoq Hanne Petersen

Qillaq Olsen Qaqortumi atuaqatini fiisteqatigeerlugit angerlarnermini aqqusinikkoortilluni angummit allamit anguteriataarpoq.

Qillaq Olsen angummit tassannga “Homorsuaq”-mik oqarfigineqariarluni tigutikkami qimaariaraluarpoq.

Angutilli taassuma Qillaq tilloriaqattaarpaa, biilinillu aatsaat saneqquttoqarmat taamaaliorunnaarpoq kingornalu qimaalluni.

Taava Qillaq Olsen isarussani nunamiittut tigoriarlugit angerlarpoq.  Angerlarnerminiit ullut arfineq-marluk aatsaat qaangiummata aneqqippoq. Tamatuma kingorna annilaangasalerlunilu isumatsassimangaartalerpoq.

Qillaq Olsen taamanikkut nakuuserfigineqarnini politiinut nalunaarutiginiarnagu aalajangerpoq. Suiaassutsinimi pissutigalugu taamaaliorneqarnini pillugu politiinit  ilumoorunneqannginnissi annilaangagigamiuk taamaaliunngilaq. Nunarpummi assigiinngisitsinnginnissamik inatsiseqanngimmat, taamaaliorneqannginnissamut illersornissaqanngitsutut misigivoq.

Qujanartumilli allanngortoqangajalerunarpoq.

Inatsisartummi naligiissitaanissamimmik assigiinngisitsinissamillu inatsisissatut siunnersuut marlunngorpat taasissutigissavaat. Naalakkersuisut assigiinngisitsisoqartannginnissaanik tamallu suiaassusaat, suiaaqatiminoortuunersut suiaaqatiginngisaminoortuunersulluunniit, inuiaassusaat innarluutiliunersut innarluutiliunnginnersulluunniit apeqqutaatinnagit naligiissitaanissaannik inatsisissatut siunnersuuteqartuupput.

Assigiinngisitsinissamik inatsit maanna atuuttoq immikkoortoqaaluppoq, tamalli assigiimmik illersorneqaqqullugit immikkoortut taakkua inatsimmi ataatsimi ataatsimoortinneqassasut naalakkersuisut kissaatigaat.

32-nik ukiulik Niels Skifte Qillaq Ilannguaq Olsenip nunarput assigiinngisitsinnginnisamik inatsiseqalertariaqarneranik oqarneranut isumaqatigaa. Niels Skifte qaratsamigut aanaartoornermi kingunerisaanik innarluutiliuvoq.

Nuunnissamik kommunerisaminit itigartitaasoq

Niels Skifte ukiut pingasut matuma ilinniartitsisunngorniartuutilluni qaratsamigut aanaartooriasaarnermi kingunerisaanik pisussinnaajunnaarpoq, oqalussinnaajunnaarpoq allassinnaajunnaarlunilu.

Qaratsamigut aanaartooriasaarnerminiit ukiup affaa qaangiuttoq iluaqutigisaminik sungiusarneqareerluni oqalussinnaaqqilerlunilu pisussinnaaqqilerpoq.

Niels Skifte Maniitsumi angerlarsimaffimminiit pisariaqavitsinnagu taamanikkut anisanngilaq. Taamanikkummi pitsorloqigami anigaangami nakkunneqartutut misigigaangami erloqisarsimaqaluni oqarpoq.

Ilinniartitsisunngorniatut atuagarsornermi malinnaasinnaajunnaarami taamaatittariaqarnerata kingorna aamma inussingaartanngilaq.

Taamaammat illoqarfimmi allami sulilernissamik neqeroorfigineqarami nuannaaqaaq. Nuaannaarnerali sivikippoq, illoqarfimmummi allamut nuunissaa kommunit iluminni isumaqatigiissutigeqqaartariaqaraat taamanikkut ilisimatinneqarpoq.

Niels Skiftemi piffissaq tamakkerlugu sulisinnaannginnami kommunimit ikiorserneqaannarnissi pisariaqartippaa.

- Pakatsinaqaaq. Iluaqutigisannik sungiusarneqangaatsiareerlunga kiisami sulisinnaanngoqqeruttorlunga kommunit akuliunnerat pissutigalugu piviusunngunngitsoorpoq, Niels Skifte oqarpoq.

Pia Marie Kleist pakatsisunut aamma ilaavoq.

Pia Marie Kleist nalinginnaasuunngitsumik autismertumik paneqarpoq. Pania perorsimalereerpoq Nuummilu ullormut akunnialunni suliaqarfigisartakkaminik suliffeqarpoq. Pania ilinniarusuppoq, meeqqalli atuarfianni soraarummeernikuunnginnami ilinnialernissamut periarfissakilluni.

Pania 14-init 15-inut ukioqalernissaata tungaanut nalinginnaasumik atuarsimavoq. Tarnikkullu napparsimalerami Ilulissani specialskolelersimasoq, Pia Marie Kleist oqarpoq. Specialklasserfigisaali ilinniartitsisussaalatsineq pissutigalugu atorunnaarsinneqarmat, pania tamatuma kingornatigut atuarunnaartariaqarsimavoq.

Paniali allami atualersinnaanersoq Pia Marie Kleist misissuisarsimagaluarpoq, iluatsinngitsumilli. 

- Atuarfissarsiniarnera ajornakusoornarpoq. Ilami atuarsinnaakutsoorpoq, allassinnaakutsoorpoq kisitsisinnaakutsoorlunilu, atuartuutiginissaanullu naammagittassuseqalaarnissaq pisariaqarpoq.

- Atuarfissarsiniarnerali inatsisit atuuttut naapertorlugit ajornakusoortussaanngikkaluarpoq. Taamaammat nerioqaanga iluatsikkumaartoq, panini ilinniarlersinnaaqqullugu ilagalu Danmarkimut nuulersaartoq Pia Marie Kleist oqarpoq.

Inatsisitigut illersugaanngilagut

Nunarput naligiissitaanissamik assigiinngisitsinnginnissamillu inatsiseqalerumaartoq Qillaq Olsenip, Niels Skiftep Pia Marie Kleistillu neriuutigaat.

Suiaassutsinimi pissutigalugu assigiinngisitsiffigineqaqqissagaluaruni inatsisitigut illersugaanissaanut tamanna pingaartoq, Qillaq Olsen inuit LGBTQIA+-usut peqatigiiffianni siulittaasuusoq isumaqarpoq. Taannami LGBTQIA+-usut akornanni assigiinngisitsiffigineqarsimasuni kisiartaaqqajanngilaq.

- Nunatta tamatumina inatsisitaarnissaa uannut peqatigiiffitsinnullu pingaaruteqarpoq. Ikinnerussuteqartuusugummi inatsisitigut maanna illersugaanngilagut, taanna oqarpoq.

Inatsisissatut siunnersuutertik akuerineqassappat, Naligiissitaanissamut Aalajangiisartunik taallugit naammagittaalliutinik suliaqartartussanik naalakkersuisut pilersitsiniarput. Nunatsinni kinaluunniit ullutsinni assigiinngisitsiffigineqarsimasoq taamaaliorneqarnini pillugu eqqartuussivimmut taamaallaat suliassanngortitsisinnaavoq. Naligiissitaanissamulli Aalajangiisartoqalerpat, naammagittaalliuteqartup taarsiiffigineqarnissamik suliassanngortitsinissaanut tunngavissaqarnersoq taakkua nalilertassavaat.

Pisortaniimmi assigiinngisitsiffigineqarsimanermik Inatsisartut Ombudsmandiannut taamaallaat maanna naammagittaalliuteqartoqarsinnaavoq, naammagittaalliuteqartorli taamaaliorneqarnerminut taarsiiffigineqarsinnaanngilaq.

Taamaammat nunatta assigiinngisitsinnginnissamik inatsiseqalernissaa, Niels Skiftep Pia Marie Kleistillu kommunerisaminnit naapertuilluanngitsuliorfigineqartutut misigisimasuusut pingaartippaat.

- Inuttut allatulli isigineqarnissaq angorusunnarpoq, ilinniarfinni, suliffinni allanilu immikkoortitaanani. Inuttut nalinginnaasutut isigineqarluni, Niels Skifte oqarpoq.