Qeqertarsuup Tunuata imaani nipit katersugaasivimmiilissasut
Aappaagu upernaamiit Qeqertarsuup Tunuata imaani nipinik naalaarummiit tusarnaarsinnaalissaatit.
Pinngortitaleriffik taama tusagassiorfinnut nalunaarummini allappoq.
Qeqertarsuup Tunuani imarmiut miluumasut sorliit najuunnerannik paasisaqartitsisarnissaq nipinik nakkutilliisarfittaarnissami pilersaarutigineqarpoq.
Nakkutilliisarfik Qeqertarsuarmi Qaqqaliamiissaaq, nipillu ulloq unnuarlu ukioq kaajallallugu aallakaatinneqartartussaapput. Ilaatigut immami nipit inuit pilersitaat pillugit paasissutissat tamakkerlugit isigialugit misissorneqassapput.
Nipit immiussorneqartut qarasaasiakkut attaveqaatit aqqutigalugit tamanit malinnaavigineqarsinnaanngussapput. Qeqertarsuarmi nipinik nakkutilliivimmi aammattaaq nunatsinni Danmarkimilu katersugaasivinni saqqummersitsinernilu nipit tusarnaarneqarsinnaalissapput.
Arfiviit katersuuttartut
Pinngortitaleriffik naapertorlugu Qeqertarsuup Tunua 2012-imi Kalaallit Nunaanni imartat sallersaattut inissinneqarpoq. Tassa sumiiffik taanna uumasoqatigiiaat eqqarsaatigalugit nalituutut inissisimasuuvoq, inuillu ajoqusersuinerinut malussajasuulluni.
Issittumimi siku aakkiartorpoq, tamassuma kingunerisaanik immat umiarsuarnit angallavigineqarninngorput. Immap iluani ittuppaluppoq, ilisimatusarnikkullu paasinarsinikuuvoq imarmiut miluumasut nalinginnaasumik avatangiiseqarnerinut nipit ajoqutaallutillu sunniisartut. Qeqertarsuullu Tunorpiaa Issittumi Atlantikumiullu imarmiut miluumasunut assigiinngitsunut pingaarutilittut inuuffiuvoq.
Assersuutigalugu Qeqertarsuup Tunua arfivinnut katersuuffissuuvoq. Ukiut tamarluinnaasa arfiviit 500-t aamma 1.000-it akornanni amerlassusillit januaarimiit juunip aallartinnerata tungaanut katersuuffigisarpaat.