KNR misilittaavoq: Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq kalaallisuumiit danskisuunngortitsisinnaava?

Nutserinermut teknologi nutaaq saqqummilerpoq. Qanorli pitsaatigiva?
Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq misiliutitut kalaallisut allakkat marluk danskisut nutsertippagut. Tupaallannartumillu ajunngilluartut, KNR-imi aaqqissuisoq akisussaasoq naliliivoq. Assi © : Thor Bill / KNR
Allattoq Thor Bill
novembarip 27-at 2023 09:29
Nutserisoq Connie Fontain

Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq – AI-imik aamma taaneqartartoq ukiuni kingullerni tusarsaaleraluttuinnarpoq.

Inoqutinut attaveqaatit, nittartakkatigut aallakaatitsiviit, qarasaasiatigut ujaasisarfiit qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasartoq algoritmillu atortalereernikuuaat.

Maannalu algoritmit kalaallisut, danskisullu allakkat aamma nutserneqarsinnaalereerput, Ilisimatusarfimmi  tusagassiorneq pillugu ilisimatuutut misissuisoq aamma Tænketanken for Digital Infrastrukturimik (Digitalimik Nunap Ataqatigiinnera pillugu Eqqarsaqatigiittartut) aallarneeqataasoq, Signe Ravn-Højgaard nassuiaavoq.

- Oqaatsinut ilutsit paasissutissarpassuit sungiusarluarsimavaat, taamaalillutillu oqaatsit ilimanarnerpaatut atorneqartussat naatsorsorsinnaallugit. Taamaalillutillu naggataatigut nutsikkanik tatiginarluartunik tunniussaqarsinnaapput.

Paasissutissat ataatsimoortut atorlugit algoritminit immikkut ittunik ilisarinninneq ilikkatsinnaavaat inunnullu paasinarluartunik akissutinik tunniussaqarsinnaallutik. Assersuutigalugu nutsikkat paasinartut.

Signe Ravn-Højgaardip oqarnera naapertorlugu teknologii kalaallisuumit danskisuumut nutsikkanik pitsaasunik ullumikkut tunniussaqarsinnaavoq – kisianni muminganut pitsaavallaanngillat.

Qanorli pitsaatigiva?

Ilisimatusartoq, Signe Ravn-Højgaard suleqatigalugu qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq KNR-imit misilittarparput.

Kalaallisut allakkat marluk oqaatsinut allanut nutserneqariinngitsut toqqarpagut. Allakkat atuagassiamit Atugassiaq Kalaaleq-mit tigusaapput.

Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq allanik marlunnik danskisuunngortitseqquarput. Nutsikkat pitsaassusaat qulakkeerniarlugu taakku KNR-ip nutserisuinut aamma nutseqquagut.

Allagaq assersuut 1

Hans Hendrik Suersaq oqaluasaarpoq

Suersap nammineq angalasarnermi tusaamasaasut kingullersaanni naapitaminik eqqartuinera pitinnagu matumani issuarneqassaaq Otto Rosingip angalanermik tassannga allaaserinninnera atuakkiamini ”Suersaq”-mi ilanngussaa.

”Dr. Nathorst naalagaralugu aasaannarluni avunnarpoq: Katikkami aappaanikkut Aamaruutissiarluni aallarpoq. Ingerlaasaarlutik naapilerpaat umiarsuaq pujortulik nunamut qaninniartorujussuaq, palliinnarlugu umiarsuaq unippoq Suersarlu usserarlugu qaaqquaat umiarsumullu ikitippaat. Suersap paasilerpaa tassaasoq angalasoq ujarassiooq tusaamasarsuaq svenskiusoq A.E. Nordenskjöld ”Sofia” umiarsuaralugu tamaani angalasoq qavungalu ”Tasiusarsuarmut” pulatersimasoq. Maannalu Uiffaap saviminersua misissoreersimallugu Qeqertarsuaq sinerusaarlugu kangimukartut tupinnartussarsiorlutik. Pingaartumik Alanngup eqqaani naasut ujaranngornikut misissortussaallugit.”

 

Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatissanik paasiniaasup nutsigaa

Hans Hendrik Suersaq fortæller sin historie

Her nævnes ikke Suersaqs beskrivelse af sit sidste bemærkelsesværdige møde, men snarere Otto Rosings redegørelse for hans rejse i bogen 'Suersaq'.

”Under ledelse af Dr. Nathorst sejlede de nordpå tidligt om sommeren: Efter at have sagt farvel til sin kone i Aamaruutissiaq, tog han af sted. På deres rejse stødte de på en damper, de fulgte efter det, og skibet standsede og de kaldte på Suersaq og tog ham med ombord. Suersaq indser, at det var den berømte svenske geolog og polarforsker A.E. Nordenskjöld, som sejlede rundt i skibet 'Sofia', der udforsker området og som tidligere havde besøgt ”Tasiusarsuaq”. Nu, efter at have undersøgt Uiffaqs jernmineraler, var de på vej sydpå langs kysten af Qeqertarsuaq i jagt på bemærkelsesværdige fund. Især var de interesseret i at undersøge plantefossiler i området omkring Alanngua.”

 

KNR-ip nutserisuanit nutserneqartoq

Hans Hendrik Suersaq fortæller

Inden Suersaq fortæller om sine møder med berømte eventyreres sidste ekspedition, skal vi her citere Otto Rosings fortælling om netop ekspeditionen i sin bogudgivelse ”Suersaq”.

”Med Dr. Nathorst som chef, tog han nordpå om sommeren: Året efter sit bryllup tog han afsted til Aamaruutissat. Undervejs mødte de et dampskib, som sejlede meget tæt på land, og da vi nærmede os dem, stoppede skibet og fik med fagter beordret Suersaq til at gå ombord i deres skib. Suersaq fandt så ud af, at den rejsende var den kendte svenske geolog A.E. Nordenskjöld med skibet ”Sofia” og at de længere sydpå, har sejlet ind igennem “Tasiusarsuaq”. Og efter at have undersøgt de store metalaflejringer i Uiffak, sejlede de nu langsomt vestover langs kysten af Qeqertarsuaq, for at finde undere. De er især optaget af at skulle undersøge forekomsten af forstenede blomster omkring Alanngoq-området.”

Qarasaasiarlugu atorlugu eqqarsaatersuutinik paasiniaasup nutsigaa, KNR-imi aaqqissuinermi akisussaasup, Jens Thorip tupigusuutigaa.

- Taama nutserilluartigisinnaanera tupigutsannartorujussuuvoq. Naak oqaaseqatigiit takisuut ilaanni equngasoqalaaraluartoq danskisut taama oqaatigilluartigineqarnerat tupaallaatigaara, taanna oqarpoq.

Qarasaasiat atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasup allakkatut assersuutip aappaani pingaartumik equngasoqarnerusoq, aaqqissuisoq naliliivoq.

- Oqaaseqatigiit naatsut atuaraanni nutseriniarnerani equngasoqarpoq. Kalaallisummi allakkani tamani allakkap imarisaa apeqqutaasarpoq.

Allagaq assersuut 2

Tigulaariffigineqarpoq Atuagassiaq Kalaaleq septembarimi ukioq manna saqqummersoq.

Saqqaani ima allassimavoq:

“Kalaallit Nunaanni eqqaaveqarneq sumut ingerlava

Illoqarfinni annerni ilorraap tungaanut

Inoqarfinni minnerni tusiapillaasumik arriitsumillu

Inuilli ataasiakkaat igitassanik illuminnit annitsisinnagit

Immikkoortiterinerat periarfissaava?”

 

Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutinik paasiniaasumit nutserneqartoq

Den grønlandske avis 'Atuagassiaq Kalaaleq', udgivet i september i år, har fået opmærksomhed.

I begyndelsen står der:

“Hvordan fungerer affaldshåndteringen i Grønland

I de store byer mod syd I de mindre beboede områder med fred og ro

Hvor enkeltpersoner ikke bare smider deres affald ud fra deres hjem

Er der muligheder for sortering?”

 

KNR-ip nutserisuanit nutserneqartoq

Uddraget er fra tidsskriftet Kalaaleq som udkom i september i år.

På forsiden står:

“Hvorhen går affaldshåndteringen i Grønland

Den rigtige vej i de store byer

Den haltende og langsomme vej i de mindre byer

Var det ikke en idé, at affaldet i hjemmet

sorteres inden de smides ud?”

Naalli oqaatsitigut kukkuneqaraluartoq imaluunniit AI-ip nutsigaani kukkusumik oqaasertaliisoqaraluartoq qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatissanik paasiniaasup allakkap imarisaata annerpaartaa ilanngussimavaa.

- Allakkap isumaa ilanngulluarsimavaa, kisianni aamma ilaani uniuingaatsiarpoq. Taamaammat qarasaasiaq atorlugu nutsertitaq atorniaraanni allagaq kingornatigut aamma suliarineqaqqittariaqarpoq, Jens Thorin oqarpoq.

Tamannalu isumassaqarluarpoq. Qarasaasiarmi atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq oqaatsinik allanngoriarnernillu ilisimariinngisaminik naammattuuigaangami ilaatigut kukkulluinnartumik nutserisassasoq, Signe Ravn-Højgaard nassuiaavoq.

- Inuit oqaatsinik ilisimanngisaminnik naammattuuigaangamik naliginnaasumik oqartarput. Oqaatsinulli ilutsit oqaratik eqqoriakkaminnik kukkulluinnartuusinnaasumik tunniussisarsinnaapput. Tamanna misissoruminaappoq, taamaammat tamanna maluginiarneqassaaq, taanna oqarpoq.

Taamaammat qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasup inuup nutsigai taarsersinnaanngilai. Tamannalu pingaaruteqarluinnartoq, aaqqissuisoq, Jens Thorin erseqqissaavoq.

- Piffissami matumani ukulu qimerluukkakka eqqarsaatigigaanni nutsertitat pinerit tamaasa misissorneqartassapput. Aamma allakkat pisariunngikkaluarpataluunniit.