KNR misilittaavoq: Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq kalaallisuumiit danskisuunngortitsisinnaava?
Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq – AI-imik aamma taaneqartartoq ukiuni kingullerni tusarsaaleraluttuinnarpoq.
Inoqutinut attaveqaatit, nittartakkatigut aallakaatitsiviit, qarasaasiatigut ujaasisarfiit qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasartoq algoritmillu atortalereernikuuaat.
Maannalu algoritmit kalaallisut, danskisullu allakkat aamma nutserneqarsinnaalereerput, Ilisimatusarfimmi tusagassiorneq pillugu ilisimatuutut misissuisoq aamma Tænketanken for Digital Infrastrukturimik (Digitalimik Nunap Ataqatigiinnera pillugu Eqqarsaqatigiittartut) aallarneeqataasoq, Signe Ravn-Højgaard nassuiaavoq.
- Oqaatsinut ilutsit paasissutissarpassuit sungiusarluarsimavaat, taamaalillutillu oqaatsit ilimanarnerpaatut atorneqartussat naatsorsorsinnaallugit. Taamaalillutillu naggataatigut nutsikkanik tatiginarluartunik tunniussaqarsinnaapput.
Paasissutissat ataatsimoortut atorlugit algoritminit immikkut ittunik ilisarinninneq ilikkatsinnaavaat inunnullu paasinarluartunik akissutinik tunniussaqarsinnaallutik. Assersuutigalugu nutsikkat paasinartut.
Signe Ravn-Højgaardip oqarnera naapertorlugu teknologii kalaallisuumit danskisuumut nutsikkanik pitsaasunik ullumikkut tunniussaqarsinnaavoq – kisianni muminganut pitsaavallaanngillat.
Qanorli pitsaatigiva?
Ilisimatusartoq, Signe Ravn-Højgaard suleqatigalugu qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq KNR-imit misilittarparput.
Kalaallisut allakkat marluk oqaatsinut allanut nutserneqariinngitsut toqqarpagut. Allakkat atuagassiamit Atugassiaq Kalaaleq-mit tigusaapput.
Qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq allanik marlunnik danskisuunngortitseqquarput. Nutsikkat pitsaassusaat qulakkeerniarlugu taakku KNR-ip nutserisuinut aamma nutseqquagut.
Qarasaasiarlugu atorlugu eqqarsaatersuutinik paasiniaasup nutsigaa, KNR-imi aaqqissuinermi akisussaasup, Jens Thorip tupigusuutigaa.
- Taama nutserilluartigisinnaanera tupigutsannartorujussuuvoq. Naak oqaaseqatigiit takisuut ilaanni equngasoqalaaraluartoq danskisut taama oqaatigilluartigineqarnerat tupaallaatigaara, taanna oqarpoq.
Qarasaasiat atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasup allakkatut assersuutip aappaani pingaartumik equngasoqarnerusoq, aaqqissuisoq naliliivoq.
- Oqaaseqatigiit naatsut atuaraanni nutseriniarnerani equngasoqarpoq. Kalaallisummi allakkani tamani allakkap imarisaa apeqqutaasarpoq.
Naalli oqaatsitigut kukkuneqaraluartoq imaluunniit AI-ip nutsigaani kukkusumik oqaasertaliisoqaraluartoq qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatissanik paasiniaasup allakkap imarisaata annerpaartaa ilanngussimavaa.
- Allakkap isumaa ilanngulluarsimavaa, kisianni aamma ilaani uniuingaatsiarpoq. Taamaammat qarasaasiaq atorlugu nutsertitaq atorniaraanni allagaq kingornatigut aamma suliarineqaqqittariaqarpoq, Jens Thorin oqarpoq.
Tamannalu isumassaqarluarpoq. Qarasaasiarmi atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasoq oqaatsinik allanngoriarnernillu ilisimariinngisaminik naammattuuigaangami ilaatigut kukkulluinnartumik nutserisassasoq, Signe Ravn-Højgaard nassuiaavoq.
- Inuit oqaatsinik ilisimanngisaminnik naammattuuigaangamik naliginnaasumik oqartarput. Oqaatsinulli ilutsit oqaratik eqqoriakkaminnik kukkulluinnartuusinnaasumik tunniussisarsinnaapput. Tamanna misissoruminaappoq, taamaammat tamanna maluginiarneqassaaq, taanna oqarpoq.
Taamaammat qarasaasiaq atorlugu eqqarsaatersuutissanik paasiniaasup inuup nutsigai taarsersinnaanngilai. Tamannalu pingaaruteqarluinnartoq, aaqqissuisoq, Jens Thorin erseqqissaavoq.
- Piffissami matumani ukulu qimerluukkakka eqqarsaatigigaanni nutsertitat pinerit tamaasa misissorneqartassapput. Aamma allakkat pisariunngikkaluarpataluunniit.