Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut suliffimminni ajunnginnerulerput – sulili ajornartorsiuterpassuusut

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisutut ilinniarsimasut amerlisimapput, nalaatsinerlussimasunullu ikiueqqaartoqarnerusalernerata sulineq pitsaanerulersippaa. Nalaatsinerluttunulli ikiuinerit suli pitsaanerusariaqartinneqarput.
Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi nakkutilliisunut suliffimmi avatangiisit ukiualuit ingerlaneranni pitsanngorput. Sulili pitsanngoriartoqangaatsiarnissaa pisariaqartoq, nalunaarusiap takutippaa. Assi © : KNR
septembarip 30-at 2022 07:11

Nunatsinni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisutut sulineq pitsaanerungaatsialernikuuvoq.

Danmarkimi atugarissaarneq pillugu ilisimatusarfimmit misissuiffiusartumiillu – VIVE-mit nalunaarusiap nutaap tamanna takutippaa.

- Pitsaasumik ineriartortoqarpoq, tassa 2020-mi ajornartorsiutaasunik misissueqqaarnitsinniit sulisut tarnikkut artukkerneqarnermik qisuariaateqartut ikinnerupput, VIVE-mi ilisimatusartuuneq, Britt Østergaard Larsen oqarpoq.

Pinerluttunik Isumaginnittoqarfik Kalaallit Nunaanni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni Danmarkimilu parnaarussivinni nakkutilliisunut suliffimmi avatangiisinik 2020-mi misissuivoq. Misissuinermi pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut napparsimallutik nalunaarnerpassuanik tarnikkullu nappaatip suussusilerneqarneranik kinguneqartunik tarnikkut artorsaateqangaatsiartut paasineqarpoq.

Kalaallit Nunaanni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi nakkutilliisuni tarnikkut qisuariaateqarnermik ersiuteqartut amerlassusaat


Kisitsisit Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu Pinerluttunik Isumaginnittoqarfiup 2020-mi misissuineranit aamma 2022-mi nunatsinni misissuinermit pissarsiarineqarput.


PTSD: Nunatsinni 2020-mi: 24 procentii / 2022-mi: 11 procentii / Danmarkimi 2020-mi: 13 procentii

Depression: Nunatsinni 2020-mi: 22 procentii / 2022-mi: 8 procentii / Danmarkimi 2020-mi: 6 procentii

Angst: Nunatsinni 2020-mi: 24 procentii / 2022-mi: 8 procentii / Danmarkimi 2020-mi: 8 procentii

Stress: Nunatsinni 2020-mi: 33 procentii / 2022-mi: 20 procentii / Danmarkimi 2020-mi: 21 procentii

Paasissutissarsiffik: Nalunaarusiaq "Psykiske belastningsreaktioner blandt ansatte og forebyggende indsatser", VIVE

Tamatumali kingorna pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni assigiinngitsut pitsanngortinneqarput.

- 2020-mi misissueqqaaratta Nuummi Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfik ammaqqammerpoq, nakkutilliisunillu amigaateqartoqangaatsiarluni. Tamatuma kingornatigut nakkutilliisutut ilinniarsimasunik atorfinitsitsiortorneq iluatsinneqarpoq, ilaatigut Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmi sulileqqittoqarluni, Britt Østergaard Larsen oqarpoq.

Assersuutigalugu pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi sulisunit qulinit ataaseq PTSD-mik ersiuteqarpoq – 2020-mi kisitsit taanna sulisut sisamararterutaanniippoq. Nakkutilliisut uippakajaarnermik, annilaanganermik isumatsassimaarnermillu nalaataqartut amerlassusaat ukiut ikittut ingerlaneranni ikilipput.

Tamatuma saniatigut nunatsinni pinerluttunik isumaginnittoqarfiup suliffimmi avatangiisit ilaatigut sulisut nalaatsinerlunnermik isumaginninnissamut ilinniarteqqillugit pitsanngorsarpai aamma nalaatsinerlunnermut upalungaarsimasunut neqeroorutit pitsanngorsarneqarput.

Nakkutilliisunili tarnikkut qisuariaatit annertussusaat suli ikinnerpaalinngitsut, ilisimatusartuuneq oqarpoq.

- Suli amerlangaatsiarput, kisianni amerlassusaat Danmarkimi Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmi sulisut akornanni amerlassuseq assigaa.

Kalaallit tarnip pissusianik ilisimasallit amigaatasut piimmatiginnittoqarpallaartorlu

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut tamangajammik nakuusernermik, siorasaarneqarnermik allanillu sulinermi sakkortuunik nalaassinerup kingunerani ikiortissarsiornissamut periarfissat ilisimagaat nalunaarusiami oqaatigineqarpoq.

AAMMA ATUARUK Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi sulisut PTSD-mik eqqugaasartut ikinnerusut

Kisianni inissiisarfimmiit inissiisarfimmut ikiuinerit qanoq aaqqqissuussamik neqeroorutigineqartarnerat – qanorlu ingerlalluartiginerat assigiinngitsorujussuuvoq.

 

Assi © : VIVE

 

Assersuutigalugu tarnip pissusianik ilisimasalimmik oqaloqateqarnissamut periarfissaq sulisut tamangajammik ilisimavaat, kisianni, Britt Østergaard Larsen oqarpoq:

- Oqaloqatigiinnerit amerlanertigut danskisut oqaluttumik oqaloqateqarnermi pisarput, sulisullu arlallit oqaloqatigiinnerit kalaallisut ingerlanneqarnissaat nunatsinnilu pissutsinik ilisimannittumik oqaloqateqarnissartik kissaatiginerusarpaat.

Nalunaarusiornermut atatillugu nunatsinni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi sulisunut apeqqutit

Inuuninni peroriartorninniluunniiit nuanninngitsumik imaluunniit sakkortuumik (ass. nakuuserneq, imminut toqunneq, kinguaassiutitigut naapertuilluanngitsuliorfigineqarneq imaluunniit imigassamik atornerluineq) suli ilinnut tarnikkut sunniuteqartumik nalaataqarnikuuit?

Aap: 42 procentii
Naamik: 52 procentii
Naluara: 6 procentii

Paasissutissarsiffik: Nalunaarusiaq "Psykiske belastningsreaktioner blandt ansatte og forebyggende indsatser", VIVE

Tamatuma saniatigut Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmi sulisut tanikkut qisuariaatinik soorlu PTSD-mik, annilaanganermik isumatsassimaarnermillu qisuariaatinik ilisarinninnissamut pikkorinnerulertariaqarput. Siusinnerusukkut ikiortissarsioraanni aaqqeqqinnissaq ajornaannerusarpoq.

- Tamanna aqutsisunut sulisunullu tunngavoq, taamaalilluni piffissamut sivisunerusumut artorsaateqaleriartortut paasineqarsinnaassallutik, ilisimatusartuuneq oqarpoq.

Sulisut aqutsisullu akornanni piimmatiginnittarnerup iliuuseqarfigineqarnissaa aamma pisariaqartinneqarpoq.

Sulisut marluugaangata ataatsip suleqatiminnit piimmagineqarneq ikinnerpaamik ataasiarlutik nalaattarpaat, sulisullu sisamararterutaasa missaat suleqatiminnit kissaatiginngisaminnik atoqatigiinniarnermut sammisumik saaffigineqartarsimapput.

- Ilisimatusarnermit ilisimavarput suliffeqarfimmi tapersersoqatigiinnissaq qitiusoq, pingaartumik suliffimmi sakkortuumik nalaassinermik aamma suliaqarfiusartumi, Britt Østergaard Larsen oqarpoq.

Ajornarnerunngitsoq – kisianni Danmarkimi suliffimmit allaanerusoq

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi nakkutilliisuuneq ”nalinginnaasumik” suliffiulersinnaanngilaq, nakkutilliisutummi isertitanut pissaaneqarnermik takutitsisoqartartussaavoq.

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmili nakkutilliisutut sulineq Danmarkimi parnaarussivimmi nakkutilliisuunermit allatigut allaanerusoq, Britt Østergaard Larsen oqarpoq.

- Kalaallit Nunaanni sulisut arlallit sulinermi ingerlaneranni inissiisarfimmiilertumik ilisarisimannittareersinnaasarput. Tamanna Danmarkimi qaqutigorluinnaq pisarpoq.

AAMMA ATUARUK Kattuffik: Pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisussaaleqineq ajornartorsiutaajunnaarpoq

Tamatuma saniatigut nakkutilliisut inuttut nalaassimasut sakkortuut nalaateqqissinnaavaat.

- Imaassinnaavoq inimut imminut toqoriarfiusumut aggeqquneqartut, namminerlu ilaquttani ilagisartakkanilu imminut toquttumik nalaataqarnikooreerlutik. Tamanna sulisut nammineq milittagaqarfigereerlugu nalaateqqikkunikku tarnikkut immikkut ittumik artorsingaatsiarneqarsinnaapput, Britt Østergaard Larsen oqarpoq.

Taassumali nunatsinni sakkortuumik nalaassinerit amerlanerullutillu ajornerunngitsut erseqqissaatigaa, taakkuli allaaneruinnarput.