Qulaarpaa Aalisarpallaarneq sivikitsuinnarmik iluanaarutaassaaq

Aalisarneq nunatsinni inuusutissarsiutini pingaarnerpaajuvoq, aamma ukiuni tulliuttuni pingaarnerpaatut suli inissisimassalluni.
Pinngortitaleriffimmi biologiuneq, Rasmus Hedeholm. Assi © : Jonas Løvschall-Wedel/KNR
februaarip 22-at 2016 05:38

Ataqatigiinngitsorli tassaavoq sinerissap qanittuani aalisakkat assigiinngitsut piujuaannartitsinissamik siunnersuutigineqartunit amerlanerujussuit aalisarneqarnerat.   

- Peqassutsitigut takusinnaavarput, aalisakkat ilai aalisarneqapiluppallaartut. Assersuutigisinnaavara qalerallit Discop tunuaniittut ukiuni kingullerni milliartorput, tamannalu takussutissiiginnarpoq qaleralinniartoqarpallaarneranik.

Pinngortitalerimmi bioluugiuneq Rasmus Hedeholm oqarpoq.

Ilanngullugu aamma oqaatigaa assagiarsunnik saarullinnillu aalisapiluttoqarnikuusimanera peqqutaalluni, assagiarsuit saarulliillu suli ulorianartorsioratarsinnaasut.

- Aalisapiluttoqarsimanngitsuuppat amerlassutsit allatut isikkoqarsimassagaluarput, tassa killilimmik aalisartoqarsimasuuppat maanna aalisakkat amerlanerussagaluarput.

Pinngortitaleriffimmit siunnersuutigineqartut malinneqarnerusuuppata, siunissami aalisarneqarsinnaasut amerlanerusinnaagaluartut, tamannalu anguniarlugu bioluugit siunnersuuteqartartut aamma erseqqissaassutigineqarpoq.   

Aalisarneqartussat amerlassusissaanik siunnersuisarpugut, taamaasilluni siunissami aalisagassat raajartassalluuniit ataavarnerusumik amerlassuseqarniassammata.  

Pinngortitalerimmi bioluugiuneq Rasmus Hedeholm, taama oqarpoq.

Aamma atuaruk Kruse Islandimi saarullinniarnermut sanilliussivoq

Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiata bioluugit ernumassutaanit allaanerusumik isumaqarput. Bioluugimmi siunnersuutigigaluarpaat saarulliit sinerissap qanittuani 12.000 tonsit missaaniittut aalisarneqarnissaat, KNAPK-lli siunnersuutigalugu saarulliit 30.000 tonsit aalisarneqassasut.

- Ataqatigiittoqanngilaq, bioluugit imartaq annertunerusoq saarulliit peqassusaanik misissuivigisariaqarpaat.
KNAPK-p pisortaanerani Petrus Biilmann oqarpoq.

Aamma atuaruk Pinngortitaleriffiup innersuussutini aalajangiusimavai

Assi © : Jonas Løvschall-Wedel

KNAPK Petrus Biilmann, Henrik Sandgreen.

Pinngortitaq pillugu nunarsuaq tamakkerlugu suliniaqatigiiffik WWF-ip Nuummi allaffeqarfianit Kaare Winther Hansen-imit, saarullinniarneq ernumanartutut nalilerneqarpoq.
Tassani erseqqissaassutigalugu saarullittassatut siunnersuutigineqartut marloriaataanik pisassiissoqarnera taamatullu qaleralinnik pisassiissutit aamma amerlanerujussuunneri ernumanartortaqartoq.   
- Piujuaannartitsisoqanngilaq, aaliangiippallannertullu isikkoqarluni. Kalaallit Nunaannimi kinguuariinni tulliuttuni aalisakkat aningaasarsiutigineqaannarnissaat pisariaqarpoq, piujuaannartitsisoqarnissaa.

- Ataqatigiittoqanngilaq, bioluugit imartaq annertunerusoq saarulliit peqassusaanik misissuivigisariaqarpaat.
KNAPK-p pisortaanerani Petrus Biilmann oqarpoq.

Aamma atuaruk Suliffissaqartitsineq nungusaataanngitsumik aalisartarnermiit Krusep pingaarnerutippaa

Pinngortitaq pillugu nunarsuaq tamakkerlugu suliniaqatigiiffik WWF-ip Nuummi allaffeqarfianit Kaare Winther Hansen-imit, saarullinniarneq ernumanartutut nalilerneqarpoq.
Tassani erseqqissaassutigalugu saarullittassatut siunnersuutigineqartut marloriaataanik pisassiissoqarnera taamatullu qaleralinnik pisassiissutit aamma amerlanerujussuunneri ernumanartortaqartoq .   
- Piujuaannartitsisoqanngilaq, aaliangiippallannertullu isikkoqarluni. Kalaallit Nunaannimi kinguuariinni tulliuttuni aalisakkat aningaasarsiutigineqaannarnissaat pisariaqarpoq, piujuaannartitsisoqarnissaa.

Assi © : Grønlands Naturinstitut