Aviâja Lynge periusissiartaaq pillugu: Oqaaseqartartuuleramali aatsaat taama nuannaartigaanga

Imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissiartaaq, MIO-p nuannaarutigaa. Inuusuttut kiisami tusarniarneqarsimanerat nuannaarutiginninnerminut ilaatigut tunngavilersuutigaa.
Inuusuttut pisariaqartitaat oqariartuutigisaallu imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissiartaami ilanngunneqarnerunissaat, Aviâja Lyngep tamaviaarutigaa. Maanna taamaaliortoqarsimanera, taassuma nuannaarutigaa. Assi © : Carsten Faurschou
septembarip 15-at 2023 13:04
Nutserisoq Hanne Petersen

Imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissiassaq MIO-p erinitsaassimaqisaa isornartorsiorsimasaalu kiisami saqqummerpoq. Tamannalu meeqqat pillugit oqaaseqartartup Meeqqat Inuusuttullu Oqaloqatiginnittarfianneersup (MIO), Aviâja Lyngep, nuannaarutigeqaa.

- Tassa oqartariaqarpunga nuannaarlunga aamma oqartariaqarpunga neriuuteqarluinnarlunga. Isumaqarpunga inuusuttut imminut toqunnissamik eqqarsaateqarsimasut pisariaqartitaat periusissiartaami annertunerujussuarmik ilanngunneqarsimasut, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq oqarpoq.

Nunatsinni imminut toqussimasut nunarsuarmi amerlanerpaajunerat tusarnartaanngilaq. Tamanna ukiorpassuarni ajornartorsiutaavoq. Kisianni tassa imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissiartaaq tamatuma ajornartorsiutaajunnaarnissaanut iluaqutaasussaassaaq.

Periusissiartaamilu siunertat ersaripput. Tassa imminut toqunnissamik pinaveersaartitsineq qitiusumik aqunneqalissaaq, aamma imminut toqunnissamik eqqarsaatillit qanigisaallu siusinnerusukkut ikiorserneqartalissapput. Saaffissaqalernissaq inuusuttut qangalili ujartorpaat, tamannalu Aviâja Lyngep aamma qangalili tamaviaarutigaa.

- Inuusuttut imminut toqoriarsimasut imminulluuunniit toqussimasumik qanigisallit tarnikkut ikiorserneqalertornissamut saaffissaalatsisarnertik ersarissumik oqariartuutiginikuuaat, Aviâja Lynge oqarpoq.

Pakatsinermiit nuannaarnermut neriuuteqalernermullu

Tarnikkut ikiorserneqarnissamik saaffissaqannginneq oqartussanilu kikkut tamatumunnga akisussaasuunerisa ersarinnginnera periusissiap ukiuni sisamani kinguaattoorneranut peqqutaapput.

Imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissatut siunnersuut upernaaq saqqummermat inuusuttut tusaarniarneqarsimanngitsutut misigisimasut, Aviâja Lyngep isornartorsiuinermini oqaatigaa. Taamaammat periusissiassatut siunnersuutip saqqummiunneqarnissaata kinguartinneqarnissaa MIO-p kissaatigaa.

- Tarnikkut ikiorserneqartalernissaq periusissatut siunnersuummi ilanngunneqarpoq, oqartussanili kikkut tamatumunnga akisussaasuunersut tarnikkullu ikiorserneqarnissaq pisinnaatitaaffiussasoq tassani allaqqanani innuttaasut inuusuttullu oqaloqatigiittarnissaannik ’kajumissaarneqarneruinnarput’, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq oqarpoq.

Ikiortariaqarpit?

Imminut toqunnissamik eqqarsaateqaruit kiserlioruilluunniit Tusaannga 80 11 80-imut sianerlutit imaluunniit 18 99-imut sms-erlutit attavigisinnaavat.

Oqaloqateqarneq akeqanngilaq kinaassutsillu taasariaqanngilat.

Tusaannga pillugu ugguuna paasisaqarnerusinnaavutit.

Tassa taassuma periusissiassatut siunnersuut siulleq atuaramiuk pakatsilluinnarpoq, isumaqaramimi inuusuttut periusissiassamut ilanngussassanik innersuussuterpassuaqarsimasut tusaaniarneqarsimanngitsut. Maannali tamanna allanngorpoq.

- Imminut toqunnissamik eqqarsaatilinnut imminulluunniit toqunnermik nalaataqarsimasunut ikiorsiinasuarfimmik siunnersuisarfimmillu nuna tamakkerlugu saaffiginnittarfeqalissaaq.

- Tamanna alloriarnerujussuuvoq, tamannalu meeqqat pillugit ukiorpassuit matuma siorna oqaaseqartartuuleramali misigisanni nuannernerpaanut ilaavoq.

Nunatsinni angutini 20-t 24-llu akornanni ukiullit arnanilu 15-it 18-illu akornanni ukiullit imminut toqussimasut nunarsuarmi amerlanerpaajunerat inuusuttut pisariaqartitaasa oqariartuutigisaasalu periusissiartaami ukkatarineqangaatsiarnerannut peqqutaavoq.

Periusissiartaaq ajornartorsiummik aaqqiissutissatuaanngitsoq

MIO-mi suliat kingunerisa iluaqutaanerat meeqqat pillugit oqaaseqartartup nuannaarutigalugulu oqiliallaatigaa, kisianni periusissiartaaq ajornartorsiummik aaqqiissutissatuaanngitsoq aamma erseqqissaatigaa. Namminersorlutik Oqartussat periusissiartaavat naqitaaginnarnani tassanili suliniutit timitalerneqarnissaat pingaartoq, taanna isumaqarpoq.

- Periusissiartaaq Namminersorlutik Oqartussat naqitertitaasa ilaattut isigineqaannarluni timitalerneqanngippat iluaqutaanavianngilaq, Aviâja Lynge oqarpoq.

Tamannalumi periusissiornermi siunertarineqanngitsoq, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq oqarpoq. Periusissiartaarmi atorlugu ajornartorsiutinik tamanik aaqqiisoqarsinnaanngitsoq, Peqqinnissaqarfiulli, kommunit innuttaasullu suleqatigiinnissaat pingaartoq, taanna isumaqarpoq.

- Periusissiarmi ajornartorsiummik aaqqiissutissatut kisimi naatsorsuutigineqarsinnaangilaq.

- Periusissiaq ajornartorsiummik aaqqiinissamut aallaaviusussaavoq, aallartiffeqartariaqarpugullu. Periusissiartaarlu aallartilluarnissatsinnut najoqqutassaalluartoq isumaqarpunga, Aviâja Lynge oqarpoq.

Kingunerluutit iliuuseqarfigisariaqarpavut, sivisusinnaavorlu

Imminut toqunneq eqqartortillugu sorpassuarnut tunngassuteqarsinnaasoq paasissallugu pingaartoq, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq erseqqissaavoq. Taamaammat kingunerluutit iliuuseqalertorfigisariaqarivut taanna isumaqarpoq. Nunarput ataatsimut isigalugu, inuilli ataasiakkaat kingunerluutillit aamma eqqarsaatigalugit.

- Inuiaqatigiinni nunatsinnilu tamarmi kingunerluutit kinguaariinni kingornuttakkat inuillu ataasiakkaat kingunerluutaat uani pineqarput.

- Tassa imminut toquttut ikigisassaanngitsut taakkulu kingunerluutaat kinguaariinnut ingerlaqqittarput. Taamaammat kingunerluutit iliuuseqalertorfigisariaqarpavut, aamma nipangiutiinnarnagit ammasumik oqallisigisariaqarpavut. Ingerlaqqinnissamut tarnikkut ikiorserneqartariaqarpugut, taanna oqarpoq.

Imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissiaq ajornartorsiummik aaqqiinnissamut iluaqutaaqqulllugu ajornartorsiutit allat aamma aaqqittariaqarput, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq isumaqarpoq.

Taassumami oqarnera naapertorlugu Peqqinnissaqarfik qanoq suleqataasinnaanersoq nunatsinnilu ineqarnermi, ilinniartitaanermi inuiaqatigiinnilu assigiinngitsorujussuarmik inissisimanermut tunngasuni ajornartorsiutit qanoq sunniuteqaqataatiginersut misissorneqartariaqarput.

- Tamakku suliassanut ilaapput, ullormiit ullormut imaaliallaannaq allannguisinnaannginnerput eqqaamasariaqarparput.

Periusissiartaaq 2028-p tungaanut atuuttussaq aallarniutaalluarsinnaasoq tarnikkullu ikiorsiisoqartalerniarnera ajornartorsiutip aaqqinnissaanut alloriaatissaalluartoq, taanna naggasiivoq.

Ajornartorsiuteqaruit imminulluunniit toqunnissamik eqqarsaateqaruit, Tusaanngap oqarasuaataanut 80 11 80-imut sianersinnaavutit.