Nutaarsiassaqartitsivik: FN-ip nunat tamalaat inuussutissaqarnissaannik pilersaarusiortuisa Afrikap kujasissuani allattoqarfitsik matuaat

WFP-p Afrikap kujasissuani nunap immikkoortuani panernersuaqarfiusumi allattoqarfimminik matusinera Trumpip nunanut tamalaanut aningaasaliinikinnerunissamik aalajangerneranik pissuteqarnersoq ilisimaneqanngilaq.
Afrikap kujasissuani ukiorpassuarni kingullerni aatsaat taama panernersuaqartigivoq, tamannalu suli malugineqarluni. Tamanna Afrikap kujasissuani nunap immikkoortuisa arlallit ajunaarnersuaqarneranik nalunaaruteqarnerannik kinguneqarpoq. Malawi, Zambia, Zimbabwe Namibialu taamaaliortunut ilaapput. Assi © : Tsvangirayi Mukwazhi/AP/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
marsip 04-at 2025 08:58
Nutserisoq Brian Jensen

Naalagaaffiit Peqatigiit nunat tamalaat inuussutissaqarnissaannik pilersaarusiortuisa, WFP-p, Afrikap kujasissuani allattoqarfitsik matuaat.

Nutaarsiassaqartitsivik Bloomberg nutaarsiassaqartitsivik Reuters aallaavigalugu taama allaaserisaqarpoq.

Taama aalajangertoqarnera WFP-p nunani tamalaani aqutsisuata WFP-p nunani tamalaani sulisuinut emailikkut sapaatit akunnerata siuliani tallimanngornermi tamanna nalunaarutigaa.

- WFP-p Afrikap kujasissuani nunarsuup immikkoortuani Johannesburgip allattoqarfini matussagaa ajoraluartumik aalajangerparput, Bloomberg email aallaavigalugu allappoq.

USA-p ikiorsiisarnermi aningaasaliissutaasa ikilisarneqarnissaannut USA-p præsidentiata Donald Trumpip qanittukkut aalajangerneranit tamanna allaaveqarnersoq itinerusumik oqaatigineqanngilaq.

USA-p nunani tamalaani ikiorsiisarnermut aqutsisoqarfiata USAID-ip aningaasaliiffigineqartarnerata ulluni 90-ini unitsinneqarnissaanut naalakkiut, Donald Trumpip præsidentitut ivertinneqarsimatsiarnermi kingorna atsiorpaa.

Nunani tamalaani ikiorsiissutigineqartartut nunanut allanut tunngasuni nammineq politikkimut naapertuunnersut misissorneqassasoq Trumpip ilaatigut oqaatigaa.

USA-p nunani tamalaani ikiorsiisarnerisa 92 procentii sipaarniarfigineqassasut, USA-p nunanut allanut tunngasuni ministereqarfiata sapaatit akunnerata siuliani nalunaarutigaa. Tassa 54 milliardit dollarit, imaluunniit 384,6 milliardit koruunit missaat pineqarput.

Afrikap kujasissuani ukiuni kingullerni aatsaat taama panernersuaqartigivoq, tamannalu suli malugineqarluni.