Nakorsaq suliunnaalersoq: Allamiunik nakorsaqarneq aaqqiissutaanavianngilaq

Nunarput nunanit allamiunit nakorsanit soqutiginarluinnarsinnaavoq, kisianni suliffimmi atugassarititaasut pitsaasuusariaqarlutillu aningaasaliisoqartariaqassaaq. Taamaattoqanngippat sulisussaaleqisorujussuanngussapput.
Peter Vedstedip nakorsat pisariaqartinneqartut nunatsinnut soqutiginninnerulersinnissaannut periarfissaqarsoraa, taamaakkaluartorli atugassarititaasut piffissap ingerlanerani ajornerulersinnaanerat pissutigalugu allamut suliffissarsiorusunnerussasorai. Assi © : KNR
septembarip 12-at 2022 10:04

Nunap immikkoortuani Avannaani 2018-imiilli nakorsaanerusimasoq, Peter Vedsted nunatta peqqinnissaqarfiani malunnaateqarpoq.

Taannali soraalerpoq.

Taannami Danmarkimut oktobarip naanerani nuussaaq, Ilulissanilu napparsimmavimmi atorfik inuttaarutissalluni.

Nunap immikkoortuani Avannaani nakorsat


Nunap immikkoortuani avannaani nakorsat ima amerlassuseqarput: Qaanaaq (1), Upernavik (2), Uummannaq (2) og Ilulissat (6).

Upernavimmi nakorsamik ataatsimik Ilulissanilu arfinilinnik maanna nakorsaqarpoq.

Qaanaami, Upernavimmi Uummannamilu nakorsat piffissanut sivikitsunut (qaammatit ataatsimit sisamakkaartumik) atorfeqarnissamut isumaqatigiissuteqarput.

 

Nunap immikkoortuani nunaqarfiit 22-upput. Nunaqarfinni taakkunani nakorsaqanngilaq, nakorsamilli ukiumut marloriarluni pingasoriarluniluunniit tikittoqartarpoq.

 

Paasissutissarsiffik: Nunap immikkoortua Avannaa.

Nunatsinni nunap immikkoortuani nakorsaanertut atorfinnit tallimaasunit marluinnaat piffissami tassani inuttaqalissapput, tamannalu peqqinnissaqarfinni sumiiffinni amerlasuuni sulisussaaleqisoqangaatsiarneranik takussutissaavoq.

AAMMA ATUARUK Pilattaasussaaleqisoqarmat Qaqortumi ernisarfik ukiup sinnerani matoqqassaaq

Peqqinnissaqarfimmi Avannaani nakorsat amigaatigineqanngikkaluarput. Peter Vedstedip oqarnera naapertorlugu atorfinititsiniarnermut suliinnartitsiniarnermullu aalajangersimasumik periusissiaq iluaqutaasimavoq:

- Nakorsat qanoq ittut sulisoriniarnerlugit pilersaarusiaqarpugut. Nakorsamik attavigineqarutta oqartumik ”sapaatit akunnerini pingasuni ikioriartorusuppassi”, taava oqarfigisarpakka ”qujanaraluarputit, kisianni sivikinnerpaamik qaammatini pingasuni maaniinnissat pisariaqartipparput”.

Tamanna nakorsarpassuarnut qaammatini pingasuni, arfinilinni qulingiluaniluunniit nunatsinniittussanngoriataartunut anusinngortitsissasoq isumaqartoqarsinnaagaluarpoq, taamaattoqanngitsorli, Peter Vedsted oqarpoq.

Nakorsat sivisunerusumik isumaqatigiissusiornissamut akuersigajuttarput, arlallillu suliartornertik nuannarisangaaramikku suliartoqqikkusuttarput. Ilaasa suleqatigisartakkatik nunatsinnut suliartornissaannik aamma kaammattortarpaat.

Nunap immikkoortuani Avannaani nakorsanngornissaq ima soqutigineqalertigaaq allaat nakorsatut atorfiit tamarmik inuttaqarlutik, Ilulissanilu atorfiit 2024-p tungaanut sulisussaqarput.

Peter Vedstedip oqarnera naapertorlugu atornititsinniarneq ajornanngitsunnguuvoq:

- Suleqatitsialannik, inissamik neqerooruteqarsinnaallutalu nunatta kulturianik pinngortitaanillu misigisaqarusunnerannik isumaginnissinnaavugut. Sulinngiffeqarluni angalanerunngilaq kisianni nunatsinnukarusunnermik aalajangernerannut sunniuteqartarpoq.

Uummannami peqqinnissaqarfik aalajangersimasumik nakorsamik atorfeqartoqarfiunngitsut ilagaat. Tassunga taarsiullugu nakorsarpassuit qaammammi ataatsimit sisamanut sivisussuseqartumik suliartortarput.

Nakorsat robotiunngillat

Naak Nunap immikkoortuani Avannaani nakorsassaaleqisoqanngikkaluartoq peqqinnissaqarfinni sumiiffinni allani amerlasuuni sulisussaaleqineq ajornartorsiutaavoq. Taamaammat politikerit aaqqiissutissarsiorput.

Qaqortumi napparsimmaviup ernisarfia matugallarneqartoq qanittumi saqqummiunneqarmat nunatsinni oqaatsitigut kulturikkullu ungasinnerusunit nunanit allaneersunit sulisussarsiornissamut periarfissat ukkatarineqarput.

Demokraatinit Anna Wangenheimip nakorsat peqqissaasullu cubamiut ujartorneqartariaqarsorai, peqqinnissamullu naalakkersuisup, Mimi Karlsenip nunanit allamiut assigiinngitsut tamaasa ammaffigai.

- Ukua periarfissat misissorneranni uagut nunamik allamiunik tikisitsiniarnermi pisarissersuutit assigiinngitsut qanoq pisariillisarnissaat misissorparput, taamaalillugu Cubaminngaanneersuinnaanngitsunik kisianni nunarsuarmiunik allanik aamma nakorsanik aammalu napparsimasunik paarsisunik inuttassarsiuilluta, Mimi Karlsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisoq: Qaqortup ernisarfia ammaqqissaaq

Peter Vedsted isumaqarpoq nakorsat nunani allamiut pisuunngussutaanatik ajornartorsiutaaginnassasut.

Peqqinnissaqarfimmi suleriuseq qallunarnittorujussuuvoq. Tassa imaappoq journalinut atortut danskisoorput, oqalutsitullu atorfeqartut danskisut kalaallisullu oqaluttaasinnaapput. Taamaammat Skandinaviamit peqqissaasut naleqqussarnissaat ajornanngilaq, sulinermili oqaatsit tuluttuulinngikkunik spaniamiusuulissappata peqqinnissaqarfik tamarmi naleqqussangaatsiartariaqassaaq.

Ernisarfiit matusut: 

 

Kingullermik Aasianni ernisarfik matuvoq.

 

Taanna piginnaasalinnik sulisussaaleqineq pissutigalugu 2019-imi matuneqarpoq. Matusineq matusigallarnerusoq nalunaarutigineqarnikuuvoq.

 

Uummannami ernisarfik 2017-imi matuneqarpoq.

 

Maniitsumilu ernisarfik 2012-imi matuneqarluni.

Nakorsanullu nakornianik oqaloqateqarsinnaaneq pingaartuusoq, Peter Vedsted oqarpoq. Nakorsammi robittiunngillat, imaaliallaannaq sumik nappaateqarnermik oqaatiginnissinnaasut.

- Nakorsat illuani savimmik illuanilu nakorsaatinik tigummiaqaannarneq ajorput. Nakorsat oqaloqatigineqartarput, attaveqarfigineqartarput, toqqissisimaffigineqartarlutillu. Nakorsat ernumassutit pillugit avitseqatigineqarsinnaapput. Tamanna suliat pingaarnersaasa ilagaat.

Peter Vedstedip kalaallit nakorsat amerlanerulersikkusukkaluarpai, taannali 2018-imi atorfikkamili kalaallimik nunap immikkoortuani atorfimmut qinnuteqarteqarsimasumik eqqaasaqarsinnaanngilaq.

Pitsaassuseq appasippallaaleqqasoq

Peter Vedstedip nunatsinni peqqinnissaqarfimmi sulinissamut qanoq pilerinarsaasoqarnissaata oqaluuserineqarnissaa amigaatigaa.

Nunarsuarmimi tamarmi nakorsat piumaneqarluartut sulisoriniarneqarneranni suliffik neqeroorutigineqartoq soqutiginarluinnartariaqarpoq.

Uani aningaasarsiat inissarlu pingaaruteqarput, kisianni aamma nunatsinni suliffiup pissanganartuullunilu ineriartorfiunissaa isumagineqassaaq. Taamaattoqanngippat nakorsat Norgemi, Italiami  allamiluunniit soqutiginarnerusumi sulerusunnerussapput.

AAMMA ATUARUK Fødestedsfadæse: Johanne og Paula er de første, der blev sendt til Nuuk

- Nakorsat suliffimmi soqutiginartumiikkusupput. Politikerilli suliffinnik soqutiginarsaanermut aningaasaliissuteqarpallaanngillat. Suliffiup soqutiginartuunissaanut pitsaassuseq appasippallaaleqqavoq, taamaalillunilu atorfinititsiniarneq ajornakusoorluni, Peter Vedsted oqarpoq.

- Ilungersunartoqaraangat unammillernarsisarpoq, taamaakkaangammi CT-mik assiliiniarnermut, qinnguartaanissamut imaluunniit timip ipiutaasaanik misissugassamik tigusinermi utaqqilertarpugut. Misissugassaq aamma toqussutaasinnaasarpoq. Inoqarpoq utaqqinertik pissutigalugu ukiuni arlalinni nikissinnaanngitsunik. Innuttaasut naatsorsuutigisaatut tunniussisinnaanngilagut tamannalu nakorsat ilungersuutigaat.

Sooruna tunniussinnaanngikkissi?

- Kalaallit Nunaanni pitsaasumik tunniussaqarnissamut atortorissaaruteqanngilagut. Tamanna politikkikkut aalajangigassaavoq, aningaasaliinerusoqaruni taakkuninnga periarfissaqalissaagut.