Múte B. Egede Mette Frederiksenilu suli aaqqiagiinngissuteqaqajaapput, siumulli isigipput

Naalakkersuisut qallunaallu naalakkersuisuisa aaqqiaggiinngissutaat qaleriiaammata illua tungeriik nipituulioqattaarsimapput. Naalagaaffeqatigiilli siuttui ataatsimiilluareermata siuttut imminnut qanilliartorput.
Danskit ministeriunerat Mette Frederiksen naalakkersuisullu siulittaasuat Múte B. Egede, Danmarkip nunattalu suleqatigiinnerat ilorraap tungaanut ingerlasoq oqaatigaat. Assi © : KNR / Nukaaka Tobiassen

Naalagaaffeqatigiinni nunani siuttut pingasut Nuummi ulluni marlunni ataatsimeeqatigiinnerat naammassimmat Naalakkersuisut siulittaasuat, Múte B. Egedep (IA) danskillu ministeriunerat Mette Frederiksenip (S) akornanni silaannarinneruvoq.

Nunatta Danmarkillu issittumi aallartitaq pillugu spiralilersuisoqarsimaneralu pillugu kingullertigut aaqqiagiinngissuteqarput. Danmark nunatsinnut ataqqinnigani naligiinngitsumik ingerlatsinerarlugu Múte B. Egedep qaammatip siuliani isornartorsiuivoq.

Suleqatigiinnerli ilorraap tungaanut aallartoq, Múte B. Egede oqarpoq.

- Isumaqarpunga danskit uagut sunik piumasaqarnerput aammalu sumi inissisimanerput paasinniffigineruleraat.

- Aamma massakkuminngaanniit apeqqutit taakku aporaaffiusut aaqqiissutissanik suliaqarfigalugit ingerlatsinissamut alloriarnissamut perusussuseqalersut, naalakkersuisut siulittaasuat Múte B. Egede oqarpoq.

Poltikerit qullersaat taamammat Nuummi katersuupput

Danmarkimit, Savalimmiunit nunatsinniillu politikerit sapaatip akunnerani matumani Nuummi katersuupput.

Naalakkersuisoqatigiit pingasut siulittaasuisa ukiumoortumik naalagaaffeqatigiinni ataatsimiinnissaat siunertaavoq. Naalagaaffeqatigiinni oqallinneq aajangersimasumik najoqqutassartaqanngilaq, tassanilu naalakkersuisut siulittaasuisa politikkikkut oqallisigineqartut naalagaaffeqatigiinnilu suleqatigiinneq oqaluuserisinnaavaat.

Tamatuma saniatigut Nunanut allanut, Sillimaniarnermut aamma Illersornissamut politikkkikkut attaveqaatitut ataatsimiititaliami ataatsimiittoqarpoq, tassani nunatsinnit, Savalimmiunit, Danmarkimit kiisalu naalakkersuisut siulittaasuinit peqataasoqarpoq.

Ataatsimiititaliaq siorna siullermeertumik ataatsimiippoq, naalagaaffeqatigiinnilu paasissutissanik pingaaruteqartunik avitseqatigiittoqarsinnaaniassammat 2021-mi pilersinneqarluni.

Naalagaaffeqatigiit suleqatigiinneranni inatsisartut akornanni Danmarkimi, Savalimmiuni Kalaallit Nunaannilu nunanut allanut ataatsimiititalianit ataatsimiinneq nutaajuvoq.

Aatsaat siullerpaamik ataatsimiittoqarpoq.

Nunatsinni nunanut allanut tunngasunut siunnerusisoqatigiit Issittumi nunanut allanut sillimaniarnermullu tunngasut pillugit tamakkiisumik ilisimanninnginnerminnik misigisimannginnerat ataatsimiinnermi tunngaviuvoq.

Suleqatigiinneq siunissami pitsaanerulissasoq, Mette Frederiksen oqarpoq:

- Oqallinnerit pitsaalluinnarnerat Naalagaffeqatigiit ataattsimiinranni pingaaruteqarnerpaavoq, isumaqatigiissutigisatsinnut kisianni aamma ilungersunartunut tunngappata. Taava aamma Nunarsuarmi eqqissiviilliorfiunerujartuinnartumi suleqatigiinnerput pingaaruteqarluinnartoq aamma uppernarsaqqipparput.

Suli aaqqiagiinngissuteqartut

Nunat siuttui marluusut suleqatigiinnerat pitsaanerusutut isikkoqaleraluartoq, suut tamarmik iluarsinngillat.

Issittormi pillugu aallartitamut apeqqut suli aaqqiinngilaat. Issittoq pillugu aallartitaq danskit naalagaaffianinngaanneersuunera nunatta naammagittaalliuutigaa.

Nunanut allanut tunngasunut, Sillimaniarnermut Illersornissamullu Attaveqaatinut ataatsimiititaliap marlunngormat ataatsimeereermat tusagassiortunik sassarnermi naalagaaffeqatigiinni suleqatigiinneq pitsaanerpaaffimmi inissisimanngitsoq, Múte B. Egede oqarpoq, aaqqiissutissamillu nassaarnissaq sulissutigineqassasoq oqarluni.

Naalagaaffeqatigiinni ataatsimiinnerit naammassereersut nunat marluk attaveqatigiinnerat pitsanngorsarniagassaasoq, Múte B. Egede oqarpoq.

- Nunarput pineqartillugu nunarput avaqqunneqarsinnaanngilaq. Aamma nunatsinnut tunngassuteqartuni iliuuseqarnermi avaqqussinnaanngilaat danskit, Múte B. Egede oqarpoq.

Isornartorsiutinut tusarnaarpugut

Danskit spiralilersuisimaneq pillugu iliuuseqalersaarnerminni pimoorussinngippallaarneralugit nunatsinniit isornartorsiuineq aaqqiagiinngisutinut ilaavoq.

Spiralilersuisoqarsimaneranummi tunngatillugu qulaajaasoqarnisssaanik Danmarkip nunattalu isumaqatigiissutigereeraat qaammatit arfineq pingasut qaangiummata qulaajaaneq suli aallartinneqanngilaq.

Tamannali Mette Frederiksenip nassuiaatissaqartippaa:

- Sukkanerusumik iliuuseqarsimannginnerput isornartorsiorneqarnitta ilagaat. Ukiummi ataatsip ingerlanerani folketingimut qinersisoqarlunilu naalakkersuisunngornissamut isumaqatiginninniartoqarpoq.

- Kisianni suleqatigiinneq pitsaanerusoq anguniartuaannartussaavarput, taanna oqarpoq.

Qulaajaanerli aallartinneqartoq, naalakkersuisut sapaatit akunnerata siuliani nalunaarutigaat.

Siunissarli eqqarsaatigalugu danskit naalagaaffiat isornartorsiutinut tusarnaartassasoq, Mette Frederiksen oqarpoq.

- Naligiinneq suleqatigiinnermi atuuttariaqartutut isigisara  sinniissuuffigilluariga neriuppunga, Isornartoqaraangallu tusarnaartassaagut.