Killilersuutit atorunnaartut: Qanermut assiaqut unnuap-qeqqanit atorunnaassaaq

Qanermut assiaqut aamma imerniartarfinni neriniartarfinnilu isersinnaasut affaannaasa iseqqusaanerat unnuap-qeqqanit atorunnaassaaq.
Pele Broberg, Múte B. Egede aamma Henrik L. Hansen ullumi tusagassiortunik katersortitsinermi. Assi © : KNR
Allattoq Christine Hyldal
februaarip 09-at 2022 13:07

Unnuap qeqqanut - pingasunngornermit sisamanngorninngorpat - qanermut assiaqutit eqqaavimmut isgissinnaavatit aamma neriniartarfiit, imerniartarfiit sutorniartarfiillu isersinnaasoqassusertik malillugu isertitsisinnaalernissaat qilanaarutigisinnaavat.

Corona pillugu killilersuutimmi atorunnaalersut, Naalakkersuisut ullumikkut tusagassiortunik katersortitsinermi paasissutissiissutigaat.

Illoqarfinni annerni tuniluunneq annertunerpaaffissamineereersoq nakorsaaneqarfiup nalilerpaa. Tuniluunnerlu siaruarsimangaarmat killilersuuteqarnerit allannguinaviarnatik.

Tunumi nunatta sinnerani coronapassip sapaatip akunnerata siuliani atorunnaarsinneqarnerata nalaani qanermut assiaqutit atorunnaarsinneqareerput. Nunattalu sinnerani aamma atorunnaarsinneqartussanngorput.

Sumiiffiilli ilaanni qanermut assiaqutit suli atorneqassapput - soorlu napparsimmavinni nakorsiartarfinnilu.

Misissuisarnermut periuseq nutaaq

Misissueriaaseq allanngortinneqarpoq, taamaalilluni ikittuinnaat, tassa covid-imik tunillatsinnermi napparsimarululersinnaasut kisimik PCR-imik misissortissinnaalerlutik: 

Tassa utoqqaat inuillu uummatikkut puatigullu nappaateqartut misissortissinnaapput.

Peqqisseqqittutut nalunaarutiginissaq, angerlarsimaffimmi misissornissaq kiisalu coronamik tunillatsissimaneq nuannertut nuallunnertullu kisimi misigisimanarpat napparsimmavimmut nakorsamulluunniit attaveqarani angerlarsimaffimmi mattusimaannarnissaq inuit namminneq akisussaaffiginerulerpaat.

Tamanna misissuisarfiit napparsimmaviillu malinnaasinnaajunnaarnerannik pissuteqarpoq.

Imigassamik nioqquteqarnissamut inerteqquteqarneq kommunini pingasuni suli atuuffigisaani unnuap-qeqqanut aamma atorunnaarsinneqassaaq.

Timmisartumut ilaanermi mittarfinnilu qanermut assiaquteqarnissaq innersuussutigineqarpoq, tamannali innersuussutaannaavoq.

Nunatsinni najugaqanngitsut nunatsinnukarniartut suli tamakkiisumik akiuussuserneqarsimassapput.

- Ullumikkut tusagassiortunik katersortitsinissaq qilanaarisimavarput. Ukiuni kingullerni marlunni coronap kingunerisaanik nunatsinni pisortat assigiinngitsutigut malitassanik aammalu maleruagassanik sukaterisarlutik qasukkaasarlutillu ingerlatsisimapput.

- Ullumikkut killiffigivarput pisortat tusagassiortunut ullumikkut katersortitsinerput iluatsillugu oqariartuutigissallugu sukaterinerit aammalu killilersuutit assigiinngitsut pisortaninngaanniit eqqunneqarsimasut unnua qeqqaniik unnuaru atorunnaasinneqassammata, Naalakkersuisut siulittaasuat, Múte B. Egede (IA) oqarpoq.

Tuniluunneq illoqarfinni pingasuni annikilliartortoq

Nuummi, Ilulissani Aasiannilu tuniluunneq annikilliartorpoq. Taamaakkaluartorli Sisimiuni, Maniitsumi, Uummannami, Paamiuni nunatta kujataanilu tuniluunneq suli annertusoq, Nakorsaaneqarfik naliliivoq.

PCR-imik misissukkanit 108-nit 23 proicentiinnaat tunillatsissimasut ippassaq saqqummiunneqarpoq. Tunillatsissimasut procentinngorlugit januaarimiilli 50 procentip missaaniittuartaraluarpoq.

AAMMA ATUARUK Angerlarsimaffimmi eqqissiviilliornerit imigassamik inerteqquteqarnerup nalaani ikinnerusut

Nunatsinnili tunillatsissimasut qanoq amerlatiginerat ataatsimut ilisimaneqanngilaq. Napparsimarululertut kisimik PCR-imik misissortissinnaapput. Allallu sinneri angerlarsimaannartussaapput peqqisseqqinnissartillu utaqqillugu - aammattaaq imminnut peqqissisutut nalunaarutigisassapput. Periuseq taanna misissuisarfiit napparsimmaviillu tunillatsissimasorpassuaqarnera pissutigalugu angummanneq ajulermata atulerneqarpoq.

Taamaalilluni kikkunnik tamanik misissuisarneq nunatsinni coronamut sakkussaajunnaarpoq. Inuillu PCR-imi misissortittannginnerat, napparsimmaviliartannginnerat pissutigalugu tunillatsissimasorpassuit ilisimaneqanngillat.

Sapaatit akunnerisa marluk matuma siorna nuna tamakkerlugu killilersuisoqalersoq

Taamaakkaluartorli nakorsaanerup Henrik L. Hansenip, Naalakkersuisut Inatsisartunilu partiit siulittaasuisa nunatta matungajalluinnarneranit sapaatit akunneri marluinnaat qaangiuttut ammaqqivinnissaa aalajangerpaat: Coronapassi qanermut assiaqullu januaarip ulluisa 25-anni nuna tamakkerlugu atortussanngortinneqarput. 15-iliineqanngitsut akiuussutissamik kapitissimanngitsut tamanit iserfigineqarsinnaasunukarniarunik tunillatsissimanerminnik uppernarsaateqarsinnaanngikkunik iseqqusaassanngillat.

Napparsimasutut nalunaarutiginninnerit ukunanngaanneerput
 

  • Napparsimmaveqarfinni napparsimasut coronamullu tunngatillugu ilisimasat tamarmik Nakorsaaneqarfimmut ullut tamaasa nal. 14-inngortinnagu nalunaarutigineqartarput.
  • Kommunit aamma taamaaliorput. Taakku sulisut atuarfimmi atuartut coronamik pissuteqartumik napparsimasut nalunaarutigisarpaat.
  • Ilinniarnertuunngorniarfinni aamma taamaaliortoqarpoq.
  • Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutaannit aamma taamaaliortoqartarpoq. Taakku coronamut tunngatillugu napparsimasut nalunaarutigisarpaat - nunaqarfinniit aamma.
  • Nakorsaanerup oqarnera naapertorlugu tamanna coronap killianut tunngatillugu "takussutissiilluarpoq". 

Neriniartarfiit, sutorniartarfiit imerniartarfiillu unnukkut nalunaaqutaq qulinut matusassapput, nunatsinnilu kommuninit tallimanit sisamani imigassamik nioqquteqarneq inerteqqutaalerpoq.

Danmarkimi Savalimmiunilu ammaaqqittoqarnerani taamaaliortoqarpoq, tassanili nakorsaaneq Henrik L. Hansen ima oqarpoq:

- Nunatsinni suliaritittussat pinasuanngitsut taamaatiinnarlugitillu kinguartippagut. Sulisussarsiornerput unammillernarpoq, piffissamilu matumani uninngasut amerlanerulernissaanut inissaqartitsisoqarani.

- Nunatsinni akiuussuserneqarsimasut Danmarkimi, Islandimi Savalimmiunilu akiuussuserneqarsimasunit ikinnerupput. Tamanna piffissami matumani killiffigisatsinnut pingaaruteqarpoq.

Napparsimmavimmi uninngasut aalaakkaasut

Nunarpullu maanna aamma ammartussanngorpoq.

- Januaarip affaani siullermi amerlasuut napparsimapput, tamannalu napparsimmaveqarfimmut ernumanartinneqarpoq. Tamannali maanna patajaallivoq. Inuiaqatigiinnut pingaaruteqartut ingerlalluartussat pisarnertut ingerlanngikkaluartut akuersaarneqarsinnaasumiipput. Maanna ingerlallualereersimammat qaangeriartorpasilerparput, nakorsaaneq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

- Atuarfinni, suliffinni peqqinnissaqarfimmilu sulisut napparsimanerannik nalunaaruteqarnerit tuniluunnerup Aasianni, Nuummi Ilulissanilu annikilliartorneranik takutitsipput. Innuttaasut affaat illoqarfinni takkunani pingasuni najugaqarput.

- Marsimi annerpaartaa aqqusaareersimassavarput. Illoqarfinni allani suli tuniluuttoqarpoq. Tamannali aqunneqarsinnaavoq, tuniluunnermi illoqarfinni annerpaani annikilliartulerpoq. Taamaammat killilersuutit amerlanerit atorunnaarsinneqarnissaat innersuussutigaarput. Taakku pingaaruteqarunnaarput, Henrik L. Hansen oqarpoq.