Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititaliaq nunatta kujataanut angalasoq

Politikerit savaateqarfinnut sumiiffimmilu suliffeqarfinnut ilaatigut pulaarput. Borgmesterip, Stine Egedep (IA) tikeraarneq periarfissanik takunninnerulerfiunissaa neriuutigigaa.
Kalaallit Nunaannut ataatsimiititaliaq savaatilinnut Carl Frederiksenimut aamma Ellen K. Frederiksenimut ilaatigut tikeraarput. Assi IA-mit Aaja Chemnitzip inoqatinut attaveqaataanit tigusaavoq. Assi © : Aaja Chemnitz
aggustip 28-at 2024 14:44
Nutserisoq Connie Fontain

Folketingip Kalaallit Nunaannut ataatsimiititaliaata nunatta kujataa ulluni makkunani tikeraarpaa.

Ataatsimiititaliami politikerit nunatsinnik ilisimasaqarnerulernissaq pillugu ukiut marlukkaarlugit nunatsinnut angalasarput.

- Kalaallit Nunaannut ataatsimiititaliap nunatsinnut tikeraarnerani ataatsimiititaliami ilaasortat inatsisiliorfigeqataaffigisaminnut ilisimasaqarnerulernissaat siunertaajuaannarpoq, Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititaliap siulittaasua, Siumumeersoq, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

Ataatsimiititaliami ilaasortanit 29-nit aqqaneq-marluk Narsamut, Qaqortumut Qassiarsummullu ukioq manna tikeraarput.

Politikerit savaateqarfimmut, Narsami meeqqat atuarfiannut nutaamut ilaatigut pulaassapput, sumiiffimmilu suliffeqarfiit pillugit ilikkagaqarnerussapput.

Kalaallit Nunaannut ataatsimiititaliaq Tunumut, Nuummut, Ilulissanut, Qaanaamut, Uummannamut Kangerlussuarmullu ilaatigut angalareernikuuvoq.

Taamaammat Kommune Kujallermi borgmesterip, Stine Egedep (IA) nunatta kujataata ukioq manna tikeraarneqarnera nuannaarutigaa.

- Nunatta kujataanut tikeraarusunnerat nuannerpoq, innuttaasunik naapitaqarusunnerat aamma nuannaarutigingaatsiarpara, taanna oqarpoq.

Takunninnerulersitsissasoq

Ataatsimiititaliap siulittaasuata, Aki-Matilda Høegh-Damip oqarnera naapertorlugu folketingimut ilaasortat nunarput tamaat pillugu ilisimasaqarnerulernissaat pingaaruteqarpoq.

Nunatsinnimini sumi najugaqarneq apeqqutaalluni atugassarititaasut unammillernartullu assigiinngitsuupput. Nunatta avannaani nannunniarneq arfanniarnerlu sammineqarnerusinnaasut nunatta kujataani savaateqarneq nunalerinerlu sammineqarnerusinnaasut, Aki-Matilda Høegh-Dam erseqqissaavoq.

Danskillu politikerii nunatsinni susassaqarfinnut assigiinngitsorpassuarnut tunngatillugu suli inatsisiliortarnerat eqqarsaatigalugu ulluinnaat assigiinngitsut ilisimasaqarfiginissaat aamma pingaaruteqarpoq.

- Kalaallit Nunaannut ataatsimiititaliap nunatta annerpaartaanik takunninnissaat pingaaruteqarpoq, taamaaliornikkut nunatsinnut tamarmut naleqquttumik inatsisiliortoqarsinnaannginnera nunattalu immikkoortui aamma eqqarsaatigineqartariaqartut takuneqarsinnaalissammat.

Susassaqarfiit nunatsinnit akisussaaffigilerneqanngitsut

Namminersorlutik Oqartussat politikkikkut susassaqarfiit Namminersorlutik Oqartussat inatsisaata sinaakkutaani Danmarkimit tigusinnaanngisaat arlaliupput.

  • Susassaqarfiit Namminersorlutik Oqartussat inatsit malillugu tigusinnaanngisaat tassaapput Naalakkersuinikkut aaqqissuussineq, Naalagaaffimmi innuttaassuseqarneq, Eqqartuussiviit Qullersaat, Nunanut allanut politikki, Sillimaniarnermut illersornissamullu politikki, Nunap aningaasaatai aningaasanullu politikki.
  • Tamatuma saniatigut Danmarkimi Folketingi nunatsinni politiinut, unnerluussisussaatitaasunut, pinerluttunik isumaginnittoqarfimmut, eqqartuussiveqarnermullu tunngatillugu inatsisiliortartuuvoq. Susassaqarfiit Danmarkimi isumaqatigiinniarnerup kingorna nunatsinnit tiguneqarsinnaapput.
  • Nunatta Nalunaaquttap aaqqinneqartarnera 2023-mi akisussaaffigilerpaa.
  • Saniatigulli politikkikkut oqartussaaffinnik 2010-mili akisussaaffigiligaqanngilaq.

Taamaammat danskit politikeriisa sumiiffimmi innuttaasunik sapinngisamik oqaloqatiginninnissaat neriuutigaa.

- Ataatsimiititaliami ilaasortanut periarfissaq immikkuullarissuuvoq, kisianni aamma nunatta kujataani innuttaasut qanoq uummammioqarnerminnik oqaaseqarnissaannut periarfissatsialaalluni, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

Stine Egedep folketingimi ilaasortat tikeraarnerat siunissami suleqatigiinnerunissamut sunniuteqarnissaa neriuutigaa.

Taassuma suliffeqarfik Foodlab Kujataa nunatta kujataani inuussutissat pillugit ilisimasanik katersuisartoq, assersuutigalugu danskit aningaasanut 2024-mut inatsisaanni nunani avannarlernut aningaasaliissutinit 4 millionit koruuninik aningaasaliiffigineqartoq erseqqissaatigaa.

- Isumassarsinissaat nunatta kujataanilu periarfissanik takunninnissaat neriuutigilluinnarpara. Nunatta kujataani periarfissat ukiorpassuarni oqaluuseraagut, ineriartornerli nunatta sinneranut sanilliullugu immaqa arriinneruallaarpoq. Taamaammat tikeraarnerat takunninneruffiulernissaa neriuutigaara, Stine Egede oqarpoq.

Folketingimi ilaasortat nunatta kujataanut sapaatip akunnerani tassa aggustip 27-anit septembarip pingajuata tungaanut tikeraassapput. Angalanerat 750.000 koruuninik akeqassasoq missingersuusiorneqarpoq.