Kalaallit Illuata Nunatsinnit oqaluttuat nutaat pilersinniarpai

Danskit Kalaallit Nunaannut isiginnittariaasaat pitsaanerusariaqartoq, pisortaq isumaqarpoq, taassumalu nutaamik iliuuseqarneq “Nukiga”-mik atserlugu aallartikkusuppaa.
Nukiga
"Nukiga" suliniutip nutaap taagutigaa, suliniummiillu Kalaallit Nunaannit asseqanngitsut danskinut isiginnaartartunut takutinneqassapput, Assi: Nukiga Assi © : Nukiga
aggustip 22-at 2016 08:24

Assit kalaaleq issiavimmi aalakoortoq, Kalaallit Nunaannilu pissutsinik kiisalu kalaallinut isiginnittarnerit nuanninngitsut allat qaanngiutsittariaqalerput, taarsiullugulu danskiniit isigineqartarneq pitsaanerulertariaqalerpoq.

Aarhusimi Kalaallit Illuanni pisortaq, Jørn Holbech neriuuteqarluni taama oqarpoq.

- Kalaallit Nunaanni nukissaqarluartunik, isumassarsiaqartunik, nassaarsiullaqqissunik aammalu ineriartortitsinissamik kissaateqartunik inuusuttorpassuaqartoq - aammalu utoqqarpassuaqartoq, oqaluttuarerusupparput, Jørn Holbech KNR-imut oqarpoq.

Aamma atuaruk Kalaallt Illuutaat Folkemødetimi peqataasut

Taamaammallu Kalaallit Illuanni suliniut “Nukiga” aallartinneqarpoq, aaqqissuussinertigullu Nunarput assigiinngitsorpassuartigut assigineqanngitsutut ilisaritinneqassaaq.

- Oqaluttuarnermi nutaami piorsarsimassutsikkut, inuussutissarsiornermut tunngasutigut, nipilersortarnermik eqqumiitsuliornermullu piginnaanilitsigut allatigulluuniit takutitsisinnaasutigut oqaluttuareqqinneqarsinnaavoq, Jørn Holbech oqarpoq.

Pisuni nutaani isiginnaartut nutaat

Nunatsinnulli soqutiginnilersitsinissamut unamminartoq tassaavoq, aaqqissuussinernut soorlu kalaallinik eqqumiitsuliortunik peqataasoqarfimmut attuumassuteqareersut soqutiginnereersuunerusut takkuttarmata.

- Siammarterniarlugu piffissami sivisuumi ingerlattariaqarparput, taamatullu kalaallit siulliullugit saassunneqarsinnagit, paarlattuanilli naleqarnerulersitsinissaq aqqutissiuullugu. Inuillu eqqumiitsulianik nipilersukkanillu tusagaqarsinnaapput – saniatigullu taakku kalaallineersuussapput, Michael Skaarup oqarpoq.

Tamannalu ilutigalugu Nukigamit ingerlaavartumik aaqqissuussineqartassaaq, najuuttartut Nunarput ’puigunnginniassammassuk’, aammalu aaqqissuussisoqarnerit tamarluinnaasa najuussinnaasut amerliartuinnarniassammata.

Suliniuteqarneq siulleq tassaavoq kalaallit nerisassaataat

Nukiga pisortatigoortumik saqqummiunneqassaaq septembarip aallartinnerani Food Festival Aarhusimi ingerlanneqarpat, tassanilu ilaatigut igasoq tusaamaneqartoq Inunnguaq Hegelund aamma Aviaja L. Hauptman mikrobiologimik genetikimillu ilisimassassarsiortoq, kalaallit nerisassaataannik saqqumilaartitsissapput.

Aaqqissuussinerit allat kingusinnerusukkut saqqummiunneqarumaarput, ilaatigut inuussutissarsiornerup silarsuaanut, inuussutissarsiutinut akisussaasoq Anders Günzel-Jensen oqarpoq. Taannalu suliniutiginiakkamut aningaasatigut tapersiinissaminut kajumippoq.

- Qanoq suliaqarnerput kinaassuseqarnerpullu inuussutissarsiornitsinni qitiupput. Taamaammat inuussutissarsiorneq matumani pingaaruteqarpoq. Kalaallit Nunaanni assigiinngitsorpassuarnik pisoqartarpoq, Aarhusimilu malinnaatitsinissamut soqutiginnippugut, Anders Günzel-Jensen oqarpoq.

Suliniut aallaqqaammut Aarhusimi aallarnerneqassaaq, Kalaallillu Illuanni pisortap Jørn Holbechip neriuutigaa, suliniuteqarneq Danmarkimi nunap sinneranut siaruarneqarumaartoq, pingaartumik Kalaallit Danmarkimi ilinniartut peqatigiiffiannit Avalammit siammarterneqarluni.

- Inuit ”Nukiga” tusaraangamikku siunissami ilisimasalissavaat: Kalaallit Nunaannut tunngavoq, nutaamillu oqaluttuarnermik imaqarluni. Soqutiginarpoq nutarterinerullunilu. Eqqarsaatigaarput (…). Oqariartuutip siaruarnissaanut nukissaqartut tamaasa kajungeraagut,  Anders Günzel-Jensen oqarpoq.