Sermersuaq ukiut 26-ssaanik annikillisoq

Sermersiuut oqarnerat naapertorlugu sermersuup qanoq aakkiartortiginera nunarsuup sinnerani kiarujussuaqattaarneranik peqquteqassasimavoq.
GEUS-imeersut silasiorfinni atortorissaarutit misissoriartuutigalugit aasaq naallugu alapernaarsuiartorlutik upernaakkut sermersualiartarput. Assi © : De Nationale Geologiske Undersøgelser for Danmark og Grønland (GEUS)
septembarip 16-at 2022 11:07

Nunatta sermersuaa ukiut tamaasa, ukioq manna 26-ssaanik annikillisimavoq.

Nunatta sermersuaa qaammatit aqqaneq marluk ingerlaneranni millisimanersoq annertunerulersimanersorluunniit ukiut tamaasa septembarimi misissorneqartarpoq. Sermersuarpullu ukioq manna aammaarluni, tassa ukiut 26-ssaanik annikinnerulersimasoq, GEUS-ip sermersiuuinit uppernarseqqinneqarpoq.

Sermersuullu ukiut tamaasa allanngorarnera nalinginnaasuuvoq, sermersuarmiilli sermeq, 1997-miit ukiut tamaasa, ukioq manna tikillugu annertuupilussuaq aassimasoq, GEUS tusagassiuutinut nalunaarpoq.

Nunatta sermersuaata ilaa, tassa 84 milliardit tonsip missaa siornamiit ulloq manna tikillugu aassimavoq.

Aassimasorlu annertugaluartoq siornatigut aassimasuminngarnit annikinneruvoq.

Assersuutigalugu sermersuup ilaa, tassa 172 milliardit tonsip missaa siorna aassimavoq, 2011-llu taavalu 2012-ip akornanni sermeq aassimasoq aatsaat taama annertutigisimavoq, tassa 460 milliardit tonsip missaa aassimammat.

Europami aasaq manna kiarujussuartoq

Tamannalu Europami aasaq manna kiarujussuarneranik peqquteqassasimasoq, GEUS-imi siunnersortit pisortaat sermersiuutut ilinniarsimasuusoq Andreas Ahlstrøm tusagassiutinut nalunaarpoq.

- Europami kiarujussuartillugu Kalaallit Nunaanni sila killormuanik pisarpoq, tassa pisarnertut nillernerulluni. Tamannalu ukioq manna sermip annikinnerusup aassimaneranut pissutaalluarsinnaavoq, Andreas Ahlstrøm oqarpoq.

Nunarsuatta kianneruleriartornera eqqarsaatigalugu sumiiffiit ilaat kiattupilussuusarsinnaasut ilisimatuunit ilimagineqarpoq, soorlu Europami aasaq manna tamanna misigineqartoq. Europa ukiut ilaanni kiattupilussooriarluni Kalaallit Nunaat sumiiffiilluunniit allat ukiut ilaanni kiattupilussuusarsinnaapput.

AAMMA ATUARUK Sermersuaq ilanngartortoq: Minnerpaamik 110 billionit tonsi aassasoq

Sermeq qanoq annertutigisoq aassimaneranik misissuineq ukiut tamaasa septembarimut killeqartarpoq, taamaammat sermeq qanoq annertutigisoq ukioq manna tikillugu aassimanersoq misissorpaat. Sermersuarlu septembarimi pikkajuttumi ukiarsarneraniit aakkiartorunnaarluni annertusiartoqqittarmat, misissuineq septemberimut killeqartarpoq.

40-t missaannik sermersuarmi silasiorfeqartut

Qanoq apisimatiginersoq apeqqutaalluni sermersuaq annertusiartoqqittarpoq iigartarneranilluunniit peqquteqartumik annikinnerulertarluni.

GEUS-imeersullu sermersuarmik alapernaarsuisuupput. Taakku sermersuaq qanoq sortaanilu annertuseqqeriarsimatiginersoq aassimatiginersorluunniit tamannalu sumik peqquteqarnersoq misissortarpaat.

AAMMA ATUARUK Sermersuup ilaa aalertorsimasoq

GEUS 40-t missaannik sermersuarmi silasiorfeqarpoq. Sermersuaq qanoq ilanngarsimatiginersoq taakkunani ullut tamaasa ukiumoortumillu qaammataasamik assilisat, silasiorfinnilu misissuinermi paasisat silallu qanoq inneranik ilisimatusarnermi nalunaarsukkat najoqqutaralugit naatsorsuisoqartarpoq.

Naatsorsuinermi najoqqutarineqartartut kikkunnilluunniit takuneqarsinnaallutillu nunarsuarmi silap pissusianik ilisimatusarnermi najoqqutarineqartarput. GEUS-illu silasiorfiit Issittumi atugassaqqissunik atortorissaarutilersullattaartarpai. 

- Assersuutigalugu Issittumi siallikkajuttalernera sermersuarmut qanoq sunniuteqarnersoq alapernaarsorusullutigu silasiorfiit sialummut uuttortaatilersorpavut, alapernaarsuisoqatinilu maajimi sermersuarmiissimasoq Andreas Ahlstrøm oqarpoq.