Frankrigip Macron-iata præsidentimut qinersinermi talerpiliit ajugaaffigai

Emmanuel Macron sapaatiumat Frankrigimi præsidentimut qinersinermi uppernarluartumik ajugaavoq.  

Ataasinngornermi ullaakkut taasinerit tamarmik kisinneqareermata tamanna erseqqissivoq.

Frankrigimi nunamut namminermut ministereqarfimmit kisitsisit naapertorlugu Macron taasisut 58,55 procentiinik pissarsivoq. Taamalu talerpillerniit akerlini Marine Le Pen uppernarluartumik ajugaaffigaa sulilu ukiuni tallimani prsidentiunissani qulakkeerlugu. Marine Le Pen taasisut 41,45 procentiinik pissarsivoq.   

Ukiuni qulikkaani marlunni siulliulluni atorfimmini qinigaaqqippoq.

Kisianni Le Pen-imut ajugaanera kingulleq 2017-imi annertuneruvoq taasisut 66.1 procnetiannik ajugaagami akerlini 33,9 procentinnattoq.  

AAMMA ATUARUK Frankrigimi qinersinermi kisitsisit siulliit takutippaat Macron ajugaasoq

Taasisut annertussusaat 71,9 procentiuvoq. 1969-ip kingornagut aatsaat taama ikitsigisunik taasisoqarpoq.

Sapaatiummat ajugaanerminut atatillugu oqalugiarnermini Macronip talerpilliit siuttuat nationalistiusoq Le Pen præsidentinngoqqunagu amerlasuut taasimagaanni nassuerutigaa.

Ilutigalugu imminik taasisimasut qutsavigai, neriorsuillunilu ukiuni aggersuni akiitsoqarfigissallugit.

Præsidenti qinigaaqittoq aamma oqarpoq ukiut tullinnguuttut tallimat tassaassasut    Den genvalgte præsident sagde også, at de næste fem år "ukiunik kingullernik tallimanik nangitsinerinnaanngitsut".

- Massakkuminngaanniit partiimit ataatsimit qinigassanngortinngilanga. Tamanut præsidentiuvunga.

Neriorsuutigaa Frankrigi "nutaanik periaaseqarluni " siuttuuffiginiarlugu oqarlunilu siunissami "pisartut nutaat nalaat" utaqqisoq.