Danmark nunatsinnut tapiissutisigisartakkami 35-eriaataannik Illersornissaqarfimmut aningaasaliissuteqalersaartoq

Danmarkip naalakkersuisui 143 milliardit koruuninik Illersornissaqarfimmut 2033-p tungaanut aningaasaliissuteqalersaarput. Ukrainemut aamma Atlantikup Avannaani Issittumilu nakkutilliinermut tapiissuteqarnissaq pingaarnerpaasoq, illersornissamut ministeriugallartoq Troels Lund Poulsen (V) oqarpoq.
Danmarkip naalakkersuisuisa Illersornissaq pillugu ukiuni tulliuttuni qulini isumaqatigiissutissatut siunnersuutaa, illersornissamut ministeriugallartup Venstremeersup Troels Lund Poulsenip ullumi marlunngornermi saqqummiuppaa. Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
maajip 30-at 2023 12:41
Nutserisoq Hanne Petersen

Danmarkip naalakkersuisui Illersornissaqarfimmi sorsunnersuup kingulliup kingornali aatsaat taama nutarterilersaartigaaq.

Tassa 143 milliardit koruuninik Illersornissami ukiuni tulliuttuni qulini pitsanngorsaanermut aningaasaliissuteqalersaarput. Aningaasat taakkua Danmarkip nunatsinnut ukiumoortumik tapiissutigisartagaata 35-eriaataasa missigaat.

Danmarkip illersornissamut ministererigallagaa, Troels Lund Poulsen (V), Danmarkip naalakkersuisuisa Illersornissaq pillugu isumaqatigiissutissatut siunnersuutaat ullaaq manna saqqummiukkamiuk taama oqarpoq.

Tassa nunatta Savalimmiullu naalakkersuisui suleqatigalugit nunani taakkunani marlunni nakkutilliinerulersaartitsillutillu alapernaarsuinerulersaartitsisut, Danmarkip naalakkersuisuisa siunnersuutiminni allapput.

Tassa Illersornissaqarfik ataatsimut isigalugu tamarmi nutartigassaavoq. Ilaatigut atortunik illunillu nutarterinissaq, qarasaasiatigut pitsaanerusunik attaveqaateqalernissaq sulisoqarnerunissarlu tamatumani pineqarput.

Nunatta Savalimmiullu sakkutuunngorniarfeqalernissaat kissaataannut ilaanngitsoq

Kingullertut taasaq ingammik ajornartorsiutaaqaaq. Illersornissaqarfimmi sutigut tamatigut sulisussaalatsivoq.

DANMARKIP NAALAKKERSUISUISA ILLERSORNISSAQ PILLUGU 2023-MI ISUMAQATIGIISSUTISSATUT SIUNNERSUUTAAT

Danmarkip naalakkersuisui 143 milliardit koruunit missaannik Illersornissaqarfimmut 2023-miit 2033-p tungaanut aningaasaliissuteqalersaarput.

Aningaasat taakkua ima agguataalersaarpaat:

  • 105 milliardit koruunit missaat illersornissamut sillimaniarnermullu politikkimut tunngasuni suliniutinut atulersaarpaat. Ilaatigut Danmarkimi kajumissutsiminnik upalungaarsimasut piginnaasaannik annertusaaneq, timmisartuaqqanik ungasiaaniit aquttakkanik atuinermik sakkutuujoreersut ilaannut ilinniartitsineq sakkutuunillu eqqissimanissamik nakkutiginnittoqarneq tamatuma pineqarput. Aningaasallu taakku ilaat Danmarkip BNP-mik 2 procentii NATO-mut 2030-mi aallartittumik aningaasaliissutigisalerniarpai. Nunap tamakkerluni ukiumut naammassisai BNP-mik taaneqartarput, nunalu qanoq aningaasarsiortigismanersoq BNP-ata ersersittarpaa.
  • 27 milliardit koruunit missaat Illersornissaqarfiup illuutaannik, qarasaasiatigut attaveqaataanik, atortussaanik nutarterinermut sulisoqarnerunissamut soorlu sakkutuujusussaatitaasoqarnerunissamut atulersaarpaat.
  • Illersornissaqarfik maannatulli ingerlalluaannaqqullugu 11 milliardit koruunit missaat sulisoqarnermut atortussanullu tunngasuni aningaasaliissutigilersaarpaat.

Danmarkip naalakkersuisuisa 143 milliardit koruunit missaannik aningaasaliissuteqalersaarnertik saniatigut 21,9 milliardit koruunit missaannik Ukraine pillugu aningaasaateqarfimmut tunniussaqassapput. Aningaasat taakkua Ukrainep sakkutuuisa Ruslandimut akiuunnerannut atussapput.

Najoqqutaq: Danmarkip naalakkersuisuisa Illersornissaq pillugu 2023-mi isumaqatigiissutissatut siunnersuutaat: "Vilje og evne til at tage ansvar". 

Taamaammat Danmarkimi inuusuttut sakktuujusussaatitaasut amerlineqarnissaat taakkulu maannaminngarmit sivisunerusumik sakkutuujusussaatitaasalernissaat, Danmarkip naalakkersuisuisa siunnersuutigaat. Troels Lund Poulsenili sakkutuujusussaatitaasut qanoq amerlineqartigisariaqarnerannut sakkutuujusussaatitaanerallu qanoq sivitsorneqartigissaneranut tunngasunik oqaaseqarumanngilaq. 

Kalaallit savalimmiormiullu ullumikkut sakkutuujusussaatitaanngillat. Tamannalu allanngussanersoq namminneq aalajangigassarigaat, Troels Lund Poulsen oqarpoq.

- Kalaallit savalimmiormiullu sakkutuujusussaatitaasaleqqunngilagut. Sakkutuujusussaatitaasalissanerlutik namminneq aalajangigassarivaat. Taakkulu tamarmik immikkut tamanna pillugu isummernikuupput. Kalaallit Nunaat nammineq iliuuseqalersaalereerpoq. Tamannalu isumaqatiginninniarnermi oqaloqatigiissutigissavarput.

Kalaallilli savalimmiormiullu sakktuujusussaatitaanissamut nammineq kajumissutsimik nalunaarsinnaapput.

Sakkutuujunngitsunik upalungaarsimasoqarnerulernissaq nakkutilliisoqarnerulernissarlu kissaatigigaat

Sakkutuujunngitsunik nunatsinni Savalimmiunilu upalungaarsimasoqarnerulernissaq, Danmarkip naalakkersuisuisa kissaatigaat. Illersornissaqarfiullu nunatsinni suliai sakkutuujunngitsunut iluaqutaanerulernissaat aamma kissaatigaat.

Tamanna qanorpiaq isumaqarnersoq, Danmarkip naalakkersuisuisa isumaqatigiissutissatut siunnersuumminni erseqqissanngilaat. Naalagaaffilli Issittumi Piginnaasanik Annertusaanermik taallugu 2021-mi isumaqatigiissusiornermut tunngatillugu ilaatigut nunatsinni pitsaanerusumik internetteqalernermik aamma kinguneqartussamik qaammataasatigut nakkutilliinermut kalaallillu nunaminnik illersueqataanerulersinnaanerannik kinguneqartussamik nunatsinni illersornissamik ilinniarfiliornissamut 1,5 milliardit koruuninik aningaasaliivoq. Nunatsinnili illersornissamik suli ilinniarfiliortoqanngilaq.

Naalakkersuisut Inatsisartullu nunatsinni Illersornissaq pillugu isumaqatigiissusiornissaq isumaqatiginninniutigileruttorpaat, taakkulu kissaataat isumaqatigiissutissap imarisassaanik aalajangiisooqataassapput. Kissaataallu erseriarpata illersornissamut ministeriugallartorlu isumaqatiginninniassapput.

Pilersaarutit malillugit juuliutinnagu isumaqatiginninniassapput.

Taamaalioreeriarpatalu aasaq manna feeriarfiup kingorna inaarutaasumik isumaqatigiissusiortussaassapput. Jakob Ellemann-Jensen sulinngikkallareerluni ministeritut taamanikkussamut sulileqqilersimassangatinneqarpoq.