Atorfiit inuttalissapput. Múte B. Egedep suliassaa ajornakusoortoq naliliisartoq oqarpoq

Naalakkersuisoqarfiit pingasut Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnerat aallartimmat naalakkersuisuerupput. Kisianniuna naalakkersuisoqarfiit pingasut kikkunnik inuttalerneqassasut?
Assi © : Jens Dresling, Scanpix
septembarip 22-at 2023 18:39
Nutserisoq Najâraq Egede

Nunatsinni inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnertik ullumi ammarmassuk, naalakkersuisut arlallit tunuarnerminnik nalunaaruteqarput. Aamma naalakkersuisoqatigiit kikkunnik inuttaliinissaat qanorluunniit kinguneqariaannaavoq.

Politikkikkut aalajangiisartoq Ineqi Kielsen isumaqarpoq.

- Politikkikkut anguniagaannut tunngatikkat taakku IA-mut Siumumullu salliunneqarnersut imaluunniit kikkut suna issiavik pissaneraat pissanganartorujussuuvoq. Nunaamik isumaqatigiissusiortoqarnikuunngilaq, Siumullu qaffasissumik oqartussaaffii peerneqarmata IA pissaaneqarnerulerpoq.  Taakkua una sapaatit akunnerat naanerani inissinneqarpara qanoq isikkulimmik inerneqarumaarnersoq pissanganartorujussuuvoq, Ineqi Kielsen oqarpoq.

Naalakkersuisuuffiit pingasut maannakkorpiaq inuttaqanngillat. Tassaasut Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik aamma Meeqqanut, Inuusuttunut aamma Ilaqutariinnut Naalakkersuisoqarfik.

Taaneqartoq kingulleq tupaallaatissaanngilaq. Múte B Egede-mi inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni oqarpoq, Meeqqanut, Inuusuttunut aamma Ilaqutariinnut Naalakkersuisoqarfittaaq pilersinneqassasoq.

Ineqi Kielsenilli naliliinera malillugu Mimi Karlsenip Inatsisartunut siulittaasunngortitaanerata takutippaa, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik nutaamik inuttalerusunneqartoq.

- Mimi Karlsenip oqartussaaffia, Meeqqanut, Inuusuttunut Ilaqutariinnullu Naalakkersuisuuffik upernaaq akisussaffigiunnaarpaa. Maanna inatsisartut siulittaasuattut inissinnera arlaannik pisoqaraluttuarneranik pissuteqarsimassasoq, naliliisartup oqaatigaa.

Kisianni, isertugaat sunaanersoq eqqoriarusunngilaa. Eqqoriarparali naalakkersuisuuffiup IA-p akisussaaffigiinnassagaa.

- IA-miuna qineqqusaarutaa. Ilimagaara oqartussaaffik tigummiinnassagaat. oqarpoq.

Nipangersaaneq naalakkersuisunngornernik akissarsiassartalik

Politikkikkut naliliisartoq isumaqarpoq Kim Kielsenip inatsisartut siulittaasuattut peerlugu IA-mersumik inuttaliineq politikkikkut aalajangiinerusoq. Ilimagiginnaanerarpaalu Kim Kielsenip naalakkersuisuuffimmik tunineqarnissaa.

- Kim Kielsen peersitaagami, nipangersimanissaa naalakkersuisoqarfimmik nutaamik akilereqarumaartoq soorluuna ilisimagisinnaagiga. Kisianni aamma ilimagisinnaavara naaggaassasoq, Ineqi Kielsen naliliivoq.

- Qularnanngitsumik Kim Kielsenimut ima aalajangerneq mamaassimassaaq, tassa ilisimaneqartutut oqaluttuarisaanermi kingumut qiviarutta inatsisartut siulittaasuanni atorfik taaniarneqartarpoq atorfiit Kalaallit Nunaanni qullersaat, tassa inatsisiliortut siulittaasuuffigalugit inatsisartutut ataatsimiinerini siulittaasuuneq atorfiit ataqqinarnersaattut taaniarneqartarmat. Taamaattumik pineqartumut Kim Kielsenimut manna pisoq mamaannissaa iiuminaallunilu tupinnarnavianngilaq taamaattorli makkunani pisuni aamma partiit naalakkersuuisoqatigiillu ingerlaqqinnissaat tunngavigalugu politikerit mamaatsoornerminni avammut nalunaaruteqarneq ajorput, kisianni qularnanngitsumik mamaatsoorneq taanna inuttaanut atuussimassaaq.

Aalisarnermut Inatsit naalakkersuisumik uppisitsivoq

Kim Kielsenitut pinnani, aalisarnermut piniarnermullu naalakkersuisoq Karl Tobiassen nammineq tunuarniuteqarpoq. Pissutigaa, atorfininnermi nalaani aalisarnermut nutaamik inatsiseqalernissaa maannammut naammassillugu neriorsuutini malillugit suliarisinnaasimannginnamiuk. Taamaattumik ullumi naalakkersuisutut tunuarpoq.

Karl Tobiassen naalakkersuisuuffimmini, qangali utaqqisaasumik aalisarnermut inatsimmik piviusunngortitsisinnaannginnini pillugu inissisimaffimmini ilungersunartorsiorsinnaanini nalunngereeraa, Ineqi Kielsen aperineqarami oqarpoq.

- Karl Tobiassenip paasigamiuk, neriorsuutini piviusunngortissinnaanagu tunuarpoq. Inissisimaffiami qangali nalorninartoqareerpoq. Namminerli tunuarnermigut politikkimi tatigineqarneranik minnerulersitsinngilaq, allaammi tatigineqarneranik inuttaanik, partiimik aamma naalakkersuisutut atuussinnaassusianik annerulersitsisoq, Ineqi Kielsen naliliivoq.

Siumut akiliissaaq

Inatsisartut ataatsimiilerneranni pisut eqikkassagaanni, ulloq aallartiinnartoq Siumut atorfinnik qaffasissunik marlunnik annaasaqarpoq. Tusatsiakkat malillugit, atorfiit taakku pilliutigineqarsimapput, naalakkersuisoqarfik nutaaq pilersinneqarsinnaaniassammmat. Namminersornermut naalakkersuisoqarfik aamma aningaasaqarnermut naalakkersuisuuffik. Kingulleq IA-meersup Naaja Nathanielsenip maanna oqartussaaffigaa.

Inatsisartunut siulittaasuuffimmik Siumup annaasaqarnera naalakkersuisuuffinnik taarserneqassappat nipangersaanerusoq plitikkikkut naliliisartoq isumaqarpoq.

Qanorli suut tamarmik inissiffissamissut inerneqarsinnaanerat eqqoriaruminaatsillugulu aternik taasisinnaanani, Ineqi Kielsen oqarpoq.