Sammisaq: Nunarput qitiusoq

Amerikamiut vicepræsidentiata Motzfeldt Løkkelu ataatsimeeqatigissagai

USA-p vicepræsidentia J.D. Vance nunanut allanut tunngasunut ministerit pingsasunngorpat ataatsimiinnissaannut peqataassaaq.
Nunanut allanut ministeri Lars Løkke Rasmussen illersornissamullu ministeri Troels Lund Poulsen nunanut allanut tunngasunut ataatsimiititaliaq ataatsimeeqatigereerlugu tusagassiortunik oqaloqateqartut. Assi © : Sebastian Elias Uth/Ritzau Scanpix
januaarip 13-at 2026 09:05
Nutserisoq Medea Olsen

USA-p vicepræsidentia J.D. Vance nunanut allanut tunngasunut ministeri Vivian Motzfeldt (S), danskit nunanut allanut tunngasunut ministeriat Lars Løkke Rasmussen aamma Amerikamiut nunanut allanut tunngasunut ministeriat Marco Rubio Washington D.C.-mi pingasunngorpat ataatsimeeqatigiilerpata peqataassaaq.

Lars Løkke Rasmussen Folketingimi nunanut allanut tunngasunut ataatsimiititaliamik ataatsimeeqateqareerluni taama oqarpoq. Kunngeqarfiup USA-mut attaveqarnera ataatsimiinnermi oqaluuserisassatuaavoq.

Lars Løkke nangilluni oqarpoq ataatsimiinneq Det Hvide Husimi pissasoq, J.D. Vancelu qaaqqusisuusoq.

- Oqaloqatigiinnerit, kingullermik ataatsimeeqatigeereerlutali suli ilungersunarsigaluttuinnartut, ataatsimiittarfimmi immitsinnut isigisinnaalluta piniassammata ataatsimeeqateqarumanikuuvugut, Lars Løkke Rasmussen oqarpoq.

Sakkutooqarnerulerneq

Danskit illersornissamut ministeriat Troels Lund Poulsen, Løkkep oqaaseqareernerata kingorna oqaaseqarpoq, taassumalu Nato-p generalsekretæria Bruxellesimi ataasinngornermi ataatsimeeqatiginiarlugu ilisimatitsissutigaa.

Ataatsimiinnissaq danskit naalakkersuisuinit piumasarineqarpoq.

- Nato-mi oqallinnissaq minnerunngitsumillu Natop Issittumi issittumilu avatangiisini peqataaneranut tunngatillugu soqutiginninnerulersitsinissaq danskit ukiuni arlalinni pingaarnerpaatippaat, oqarpoq.

Danskit sakkutuuisa Kalaallit Nunaanni siunissami amerlanerulernissaat ataavartumillu najugaqanissaat, nunanit allaneersunik aamma peqateqarlutik, Illersornissamut ministerip ilanngullugu ilisimatitsissutigaa.

- Nunat allat Natomiittut Kalaallit Nunaanni sungiusaanermut 2025-mi peqataanerat takuarput, taamatuttaaq 2026-mi pisoqassaaq, Issittumi maanna unamminiagassanut qisuariaatitut, sakkutooqarnerunissaq pisariaqartikkatsigu, Troels Lund Poulsen oqarpoq.

Issittumi ukiup ingerlanerani sungiusarnerusoqassaaq. Sakkutuut eqimattakkaat qassit Issittumiissanersut, Illersornissamut ministerip itisilinngilaa.

Pissutsit nakkutigineqartut

USA-p præsidentiata Donald Trumpip USA-p Kalaallit Nunaannik tiguaasariaqarnera arlaleriarluni oqaatigereeraalu Det Hvide Husimi ataatsimeeqatigiinneq pivoq. Sakkutuulersorluni tiguaasoqarnissaa itigartitsissutiginngilaa.

Det Hvide Hus inuit attaveqaqatigiittarfiisigut assimik marlunngornerup unnuaani saqqummiussivoq, assimi angutit marluk, Donald Trumpimut J.D. Vancemullu assingusut,  Kalaallit Nunaata assinga igalaakkut isigigaat takuneqarsinaavoq.

'Monitoring the situation' (Pissutsit nakkutigineqarput, aaqq.), assimut allagartaliunneqarpoq.

Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisuisa Trumpip oqaasii itigarteqattaareerpaat.

Naalakkersuisut tusagassiuutinut nalunaarummi ataasinngornermi oqaatigaat, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu nunat Nato-mut ilaasortaasut arfinillit oqaloqatigineqartut.

Frankrigi, Tysklandi, Italia, Poleni, Spania Tuluillu Nunaat ataatsimoorlutik sapaatip-akunnera kingullermi nalunaaruteqarput.