Allamut inissiisarneq pillugu isumasiuinerup kingorna qisuariarneq: “Meeqqakka tillippasi”
Nunatta, Danmarkip USA-llu akornanni maanna pisut imaannaanngitsut malinnaaffigineqaleruttorneranni alla oqallisaaqisoq suli isumaqatigiinngissutaavoq – tassa kalaallit Danmarkimiittut meerartaannik allamut inissiisarnermik suliaq.
Danskit isumaginninnermut ministeriat, Sophie Hæstorp Andersen (S), suliamut tunngatillugu danskit naalakkersuisuisa qanoq isumaqarnerannik nassuiaasillugu marlunngonermi isumasioqatigineqarpoq.
Danskimmi kommuuniisa kalaallinut angajoqqaanut misiliissutinik oqallisaaqisunik atuisarnerannik danskit naalakkersuisui unititsissasut piumasarineqarpoq, taama kissaateqartuullutik nunatsinni naalakkersuisut, kalaallit folketingimi politikerit, Danmarkimi inuttut pisinnaatitaaffinnik ilisimatusarfik aamma peqatigiiffit arlallit.
Misiliissutillu atorlugit siornatigut sulianik aalajangiinnerit nalilersorneqaqqinnissaat naalakkersuisut aamma piumasaraat.
Misiliissutilli atorneqartarnerat unitsissinnaanagu imaluunniit suliat aalajangiiffigineqareersut nalilersorneqaqqinnissaat qulakkeersinnaanagu, isumaginninnermut ministeri oqarpoq.
- Suliat aalajangersimasut aamma misiliissutinik assigiinngitsunik atorunnaarsitsinissaq uanga iliuuseqarfigisinnaanngilakka, tassami misiliissutinik atuinissaq inatsimmi allaqqanngimmat.
- Taamaammat inatsisip allanngortinnissaa uannut ajornarpoq, tassami ilaqutariit atugarliortut pineqartillugit suliap ajunngitsumik ingerlanneqarnissaa kommunalbestyrelsep qulakkiissagaa inatsimmi erseqqilluinnartumik ullumi allaqqareerpoq, Sophie Hæstorp Andersen isumasioqatigiinnermi oqarpoq.
Suliaq pillugu KNR-ip Sophie Hæstorp Andersen novembarimili apersorniarlugu saaffigisaraluarpaa. Taannali apersorneqarusunngilaq. Aamma isumaginninnermut ministeriusimasoq, Pernille Rosenkrantz-Theil (S), apersorniaraluarparput, taannali aamma apersorneqarusunngilaq.
Tatiginninnginnerujussuaq
Isumasiuinerup kingorna apeqquterpassuit suli akissutissarsineqanngitsut, Siumumit folketingimi ilaasortaq, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.
- Ministeri akisussaasuusoq qanoq iliuuseqarusuppa? Pissutigalugu tusaasinnaasarput malillugu taanna minisiteri iliuuseqarusuppallaannginnami, taanna oqarpoq.
Sophie Hæstorp Andersen danskit kommuniinut angajoqqaat piginnaasaannik misissuutip atorunnaarsinneqarnissaata isumaliutigineqarnissaanut kaammattuilluni siorna novembarimi allagaqarpoq.
Tamannali naammaginanngitsoq, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.
- Naammanngilaq kissaateqarnera, taakku kissaatit siornatigut takusareerpagut. Massakkut iliuuseqartoqartariaqarsoraarput.
Laila Berthelsenittaaq kalaallit ilaqutariit meerartaannik allamut inisseeratarsinnaaffiusuni suliani arlalinni illersuisuusareersoq pakatsivoq.
- Isumasioqatigiinnermi inaarutaasunik takussaasoqanngilaq. Innersuussuterpassuit kisiisa tusarpagut. Tamanna uatsinnut kalaallinut ajorluinnarpoq, taanna oqarpoq.
Siunissami suli suliassaqisoq IA-mit folketingimi ilaasortaq, Aaja Chemnitz oqarpoq.
- Taakku (naalakkersuisut, aaqq.) namminneq oqarput inatsit allanngortiinnarneqarsinnaanngitsoq, periarfissaasimasuuppat allanngortitsisoqareersimassagunaraluartoq ilimagaara. Christiansborgimi partiit tamarmik tapersersuipput, suliarlu isornartoqarteqigaat tusaasinnaavara. Taamaammat suliaq una suli naammassinngilaq.
Suliaq danskit naalakkersuisuisa aamma kalaallit naalakkersuisuisa maanna suleqatigiinnerannut qanoq sunniuteqarpa?
- Tatiginninnginnerujussuaqarpoq, saniatigullu USA aamma maanna aalassatitsivoq. Taamaammat danskit naalakkersuisui assoroortut qularinngilara, Aaja Chemnitz oqarpoq.
Meeqqakka tillippasi
Meeqqanut allanut inissinneqarsimasunut angajoqqaajusut arlallit isumasiuinermut malinnaajartortut aamma Christiansborgimiipput.
Inuit akornanniipppoq ataataq naneruuserfimmik tigummiartoq. Naneruummi allaqqavoq ”Finn”. Ernermi allamut inissinneqarsimasup aqqa. Ataaseq issiavoq qullililluni, alla ministerip oqaaseqarnerani ileqimisaartorpoq, pingajuatalu kalaallit folketingimi politikerit apeqquteqaraangata assani nipaqanngitsumik pattattarpai.
Isumasiuinerli angajoqqaanut tuppallersaataanngilaq.
”Meeqqakka tillippasi”, anaanaq ataatsimiinnerup naammassinerani taama nilliavoq. Angajoqqaallu meqqaminnik arsaagaasimasut arlallit misigisutsitik toqqortuinnarsinnaajunnaarpaat.
Pisup kingorna taakku ataatsimoorlutik Christiansborg Slotspladsimukarput akerliussutsimillu takutitseqqillutik. Takkununna ilaavoq Keira Kronvold, taanna siorna novembarimi ernisimatsiaannarluni panissaaminik arsaagaavoq.
- Danmarkip kukkussutini pillugit akisussaaffimmik tigusiumannginnera paasisinnaanngilara. Sulianik nalilersuisitseqqinnissaq meeqqallu angerlarnissaannik isumaginnikkumannginnerat paasisinnaanngilara. Kulturerput, oqaatsivut kinaassuserpullu ataqqinngilaat. Taamaaliorneraraluarput, kommunilli tusarnaanngilaatigut, taanna oqarpoq.
Keira Kronvoldip panni, Zammi, juulliaqqap aqagunnerani kingullermik takuaa. Taassuma panni najornerorusullugu qinnuteqarpoq, kommunimiilli suli tusagarani.
- Zammi pillugu isumakuluttorujussuuvunga. Peroriartornera peqqinneralu. Puigoqinammanga ernumavunga.