Taasinerit siulliit kisinneqareertut: Biden taaseqqaartunit tamanit tallimaasunit qinerneqartoq

Donald Trump suli qinerneqarsimanngitsoq, USA-mi qinersinermi taasinerit siulliit kisinneqarneranni erserpoq.
Illoqarfeeraq taanna USA-p avannamut kangisissuaniippoq, præsidentimullu 1960-imili qinersisarnerni qinersivinni siullersaalluni ammartarpoq, siullersaallunilu aamma matusarluni. Assi © : Joseph Prezioso/AFP/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
novembarip 03-at 2020 13:55
Nutserisoq Mads Lynge

USA-mi præsidentimut ullumi marlunngornermi qinersisoqarnerani qinersiviit ilaanni taasinerit kisinneqareersimapput, demokratillu sinnerlugit qinigassanngortittoq Joe Biden tassani qinerneqartutuaasimalluni.

Naalagaaffimmi New Hampshiremi illoqarfeeqqami Dixville Notchimi qinersisinnaasut katillutik aqqaneq-marluupput, qinersivillu New Hampshiremi unnuap-qeqqartoq ammarneqariikatappoq, qinersisartullu pisarneq naapertorlugu qinersiartorlutik.

Illoqarfeeraq Dixville Notch USA-p Canadamut killeqarfiata nalaaniippoq, qinersisartullu siulliit tallimat qinersivik ammarsimatsiaannartoq qinersiartorput, tamarmillu Joe Biden qinerpaat.

Præsident Donald Trump Dixville Notchimi taamaalilluni suli qinerneqanngilaq.

AAMMA ATUARUK USA-mi ullumi qinersisoqarpoq – apeqqutit pingaarnerit aajuku

Illoqarfeeraq taanna USA-p avannamut kangisissuaniippoq, præsidentimullu 1960-imili qinersisarnerni qinersivinni siullersaalluni ammartarpoq, siullersaallunilu aamma matusarluni.

Dixville Notchimili inernerit qinersinerup ataatsimut isigalugu inerneriumaagassaanut pinerit tamaasa tikkuussisuuneq ajorpoq.

Dixville Notchimi qinersisinnaasut akornanni amerlanerussuteqartut Hillary Clinton 2016-imi qinerpaat, taannali ilisimaneqartutut qinersinermi ajorsarpoq.

Præsidentimut 2012-imi qinersisoqarmat Barack Obama republikanerillu qinigassanngortitaat Mitt Romney naligiipput.

USA-p kangisissuani naalagaaffinni qinersiviit amerlanerit nunatta nalunaaqutaa naapertorlugu maanna arfineq-pingasunut pisortatigoortumik ammassapput.