Sikorpiassaarnera Danmarkimut pissaaneqarnerulersitsisinnaasoq

CO2-mik aatsaat taama aniatitsisoqartigivoq nunarsuullu silaannaa naatsorsuutigisamit sukkanerusupilussuarmik kissatsikkiartorluni. Silalli kiannerulernera, taamatullu aamma sikoqarpiartarunnaarnera, Danmarkimut Naalagaaffeqatigiinnullu iluaqutissartaqarsinnaavoq.
Assi © : NASA/Kathryn Hansen
Allattoq Karsten Sommer
marsip 20-at 2017 09:50
Nutserisoq Simon Uldum -

USA-mi pissutsinik immikkut ilisimasalik Mads Fuglede taama isumaqarpoq. Kujataatami Kitaatalu sineriaatigut, taamatullu aamma Danmarkip imartaatigut, umiarsuarnik angallannerup annertunerulernissaa taassuma siulittuutigaa.

- Aqqutissap matoqqatinnissaa ammatinnissaalu periarfissaappat, taava killilersugaanngitsumik angalasinnaanermut nunatut aalajangiisuusussamik inissittoqarsinnaavoq.

- Soorlu nunarsuarmi akerleriinnernik pilertoqassagaluarpat taava nunatut allanit ikinngutiginiarneqarnissaq naatsorsuutigineqarsinnaassaaq.

Sullualuk silap pissusiata allanngoriartornera pissutigalugu maanna juulip qaammataanit novembarip tungaanut sikuuneq-ajorpoq.

Taamaammat umiarsuit Kangianit Europaliarniartut tassuunaqquussinnaapput, angalanerallu ikerasaliat Panamap Suezillu aqqutigisarnerannut naleqqiullgu kilometerinik 4.000-7.000-inik naannerulerlunilu ullunik 12-15-inik sivikinnerussaaq.

Taamatullu inissisimanini iluaqutigalugu Danmarkip nunat tamalaat akornanni nukittuumik inissisinnaavoq, Mads Fuglede taama isumaqarpoq.

- Tusaaniarneqarnerulissaagut, aamma angallanneq unitsissinnaavarput. Taamaammat Danmarkimut pitsaasumik attaveqarnissaq pingaaruteqassaaq, naak Danmark nunatut anginngikkaluartoq, Mads Fuglede DR-imut taama oqarpoq.

Sullualuulli aqqutigineqarsinnaalernerata sunniutaata malunnaatilimmik malugineqarsinnaalernissaa suli ungasippoq.

Naalakkersuisut 'Umiarsuit angallannerat Silallu pissusiata allanngoriartornera' pillugit nalunaarusiami allapput Sullualuup aalajangersimasumik angallavigineqartalernissaa aatsaat 2050-ip kingorna naatsorsuutigineqarsinnaassasoq.