Qilalugaq qaqortaq qernertarlu piarartaaqatigiittut

Københavnip Universitetiani ilisimatuut arfeq kalaallip piniartup 1980-ikkunni pisarisimasaa aallaavigalugu qilalukkat qernertat qaqortallu nuliariarsinnaasut uppernarsarsinnaasimavaat.
Allattoq Ritzau
juunip 20-at 2019 16:43
Nutserisoq Connie Fontain

Arferup niaquata saarnga eqqumiitsoq Statens Naturhistoriske Museumip naqqata ataani ukiuni 30-ngajanni pujoralannik katersisimavoq. Niaqulli saarngata eqqumiitsup eqqumeequtigisaa maanna paasineqarpoq.

Ilisimatuummi eqimattat arferup niaqua qilalukkamit qernertamit qaqortamiillu kingoqqisuusoq uppernarsivaat.
DNA pillugu Statens Naturhistoriske Museumimi ilisimatooq, Eline Lorenzen taama oqarpoq. Taassuma misissuineq, Scientific Reportsimi saqqummersinneqartoq siuttuuffigaa.

Arferup niaquata saarngata takutippaa arfeq pineqartoq qilalukkap qernertap qaqortallu piararigaat.

Arfeq kalaallip piniartup 1980-ikkunni aallaavaa taassumalu arferup isikkua eqqumiitsoq tupaallaatigaa.
Piniartup arferup niaquata saarnga quimi qaavaniitippaa, professorilu Mads Peter Heide-Jørgensenip Pinngortitaleriffimmit takkuppoq niaqorlu Statens Naturhistoriske Museumimut ukiualuit qaangiummata tunniullugu.

Arferup niaquata saarnga qilalukkap qernartap qaqortallu niaquata saarnganit angineruvoq. Pingaartumik kigutaasa inissisimaffii allaanerungaatsiarput.

Tuugaalik ataasiinnarmik marlunnilluunniit qipisunik tuugaaqarpoq, qilalugarlugu qaqortaq assigiiaartunik malitsigiinnik amerlasuunik kiguteqarluni, unali akutaq takinerusunik, qipisunik ipissunillu allarluinnarmik sammineqartunik kiguteqarluni.

- Kigutai eqqumiitsorujussuupput. Taamaammat tassaniilli uumasoqatigiinnik assigiinngitsunik marlunnik akusaasinnaanera ilimanarsereerpoq. Maannakkullu kiisami uppernarsivarput, Eline Lorenzen oqarpoq.