Prins Henrik toquvoq

Prins Henrik napparsimmavimmi sapaatit akunnerini arlalinni uninngareerluni toquvoq. Dronningimik ernerminillu marlunnit najorneqarluni toquvoq.
Allattoq Ritzau
februaarip 14-at 2018 03:42
Nutserisoq Simon Uldum -

Kunngikkormiutut Ataqqinassusilik Prins Henrik toquvoq. Tamanna kunngikkormiut marlunngormat unnukkut nalunaarutigaat.

Prins Henrik 83-inik ukioqartoq, Fredensborg Slottimi marlunngormat unnukkut nalunaaqutaq 23.18 eqqissilluni toquvoq.

Kunngikkormiut nalunaarutaat naapertorlugu dronning Margrethemit ernerminillu marlunnit, kunngissaq Frederimmit prins Joachimillu najorneqarpoq. 

Prinsip qaqugu sumilu ilineqarnissaa paasissutissiissutigineqanngilaq. Aamma suna toqqutigineraa paasissutissiissutigineqanngilaq.

Prins Henrik sapaatit akunnerini arlalinni Rigshospitalimi uninngareerluni marlunngormat Fredensborg Slottimut nuutsinneqarpoq. 

AAMMA ATUARUK Prins Henriup piffissani kingulleq Fredensborgimi atorusukkaa

Kunngikkormiut tusagassiorfinnut nalunaarutaanni tamanna atuarneqarsinnaavoq, aamma prinsip perulunnera oqaatigineqarpoq.

Prins Henriup Fredensborg Slottimik toqqaasimanera Kunngikkormiut tusagassiisarfiani pisortap Lene Ballebyp Billed-Bladetimut ima nassuiaateqarfigaa.

- Prinsi tassani ilaquttaminit najorneqarsinnaavoq avatangiisinilu pingaartitaminiissinnaalluni.

Prinsip toquneratigut Danmarkip oqaluttuarisaanerani nutaajunerusumi ukiut pingaarutillit taamaalillutik naggaserneqarput. 

AAMMA ATUARUK Prins Henriup napparsimanera ajornerulersoq

Nuannarineqarluartoq

Henri de Monpezatip Kangiani 1958-imi angalatilluni najuunnani takorluuisinnaasoq ornippaa, taassumalu sioqqani titarnerit atuarlugit saaniluullu qaleruaa inuullu saarngi atorlugit taamani frankrigimiup 24-nik ukiullip siunissaanik siulittuivoq.

Ukiut qulingiluat qaangiummata Københavnimut tikippoq, siallersorsuaq, kunngillu pania Margrethe nuliartaarivaa. 

"Henri takkuppoq, takuat -illillu ajugaavutit", kong Frederik IX juunimi 1965-imi katimmata oqalugiaatimini taama oqarpoq.

Uinngortorlu ajugaavoq - pingaartumik aallaqqaammut. Nuliartaaminut oqalugiaata assut alutorsaatigineqarpoq, oqaatigisaalu "Naatsiivik sikkileruttortoq tikippara, niviarsiarli naatsiivimmi pinnersaatit kusanarnersaraat", eqqaamalluarneqarpoq.

Ullormi ataatsimi nutaamik ateqalerpoq, nutaamik innuttaassuseqalerluni, taaguuteqalerluni upperisaqalerlunilu. 

Henri Marie Jean André greve de Laborde de Monpezat taamani 34-nik ukioqartoq Danmarkimi prinsinngorpoq, dronningip uia imaluunniit prinsgemal, ilaqutaariinni prinsinit allanit assigiinngissutaasoq takutikkumallugu taaguut orniginarnerutitani.

/ritzau/