Politikerit tusarniaanermi angalanissaannut missingersuutit: 700.000 koruunit
700.000 koruunit.
Nunatta kujataani innuttaasunut ataatsimiititsinissamut akileraarutinik aningaasartuutissat taama missingersorneqarput. Kuannersuarni aatsitassarsiornissamut atatillugu innuttaasunut ataatsimiititsinissat pineqarput.
Aningaasat qanoq amerlatiginersut innuttaasunut ataatsimiititsisoqareerpat aatsaat naatsorsorneqassapput. Aatsitassanulli naalakkersuisoqarfik qaffasissumik missingersuuteqarpoq. Tassami timmisartumik, angallammik aninganissamut akunnittarfimmiinnissamullu aningaasanik atuisoqassaaq.
Nunatta kujataanut innuttaasunut ataatsimiititsiartornissamut peqataasussat:
Aatsitassanut Naalakkersuisoq, Naaja Nathanielsen (IA)
Avatangiisinut Naalakkersuisoq, Kalistat Lund (IA)
Aatsitassanut naalakkersuisoqarfiup pisortaa, Jørgen Hammeken-Holm
Aatsitassanut naalakkersuisoqarfimmi sulisoq
Peqqinnissamut naalakkersuisoqarfimmi sulisoq
Aatsitanut naalakkersuisoqarfimmut Avatangiisinut aqutsisoqarfimmi sulisoq
Nationalt Center for Miljø og Energimi, DCE-mi sulisoq
Kommune Kujallermi borgmesteri, Stine Egede (IA)
Kommune Kujallermi pisortaaneq
Kommune Kujallermi aatsitassat pillugit siunnersorti
Inuussutissarsiorneq Aatsitassallu pillugit Inatsisartut ataatsimiititaliaanni ilaasortat marluk
Oqalutsit marluk
Ataatsimiinnermik ingerlatsisoq
Teknikeri
Sillimaniarnermi sulisut marluk
Greenland Minerals A/S sinnerlugu pingasut.
Peqqinnissamut Naalakkersuisoq, Kirsten Fencker (Naleraq) Nuummiit video atorlugu peqataassaaq.
Angalanermi peqataasussat aamma amerlapput. Assersuutigalugu Namminersorlutik Oqartussat Greenland Mineralsimi sulisut pingasut peqataanerat aamma akilertussaavaat.
Aatsitassarsiornissamut suliniut pillugu innuttaasunut ukioq manna februaarimi ataatsimiititsisoqareernikuuvoq.
AAMMA ATUARUK Naaja Nathanielsen innuttanik ataatsimiitsitsisarnerit pillugit: Kingullermitut ingerlassapput, maannali uagut peqataalluta
Naalakkersuisulli (savanik) qaartartumeerisoqarnissaanut siorasaaruteqartoqarnera pissutigalugu peqataanngillat.
Maanna innuttaasunut ataatsimiititsisoqaqqittussanngorpoq, naak suliniut Naalakkersuisunit maanna atuuttunit atorunnaarsinniarneqaraluartoq. Naalakkersuisut uranimik inerteqquteqarnissamut inatsisissatut siunnersuut ukiamut saqqummiunniarpaat. Tamanna aatsitassarsiornissamut suliniummut unitsitsissutaassaaq.
Aatsitassanut naalakkersuisup, Naaja Nathanielsenip (IA) oqarnera naapertorlugu innuttaasunut ataatsimiititsinerit februaarimi ataatsimiititsinerit assigissavai, tamatumanili politikerinik peqataasoqassalluni.
- Naalakkersuisuni inatsisit malittaraagut, ullumikkullu inatsisini allassimavoq, innuttaasut ataatsimiitsinneqanerini Naalakkersuisoq peqataasassasoq, Naaja Nathanielsen KNR-imut oqarpoq.
Demokraatit: Innuttaasunut nutaamik ataatsimiititsinissaq isumatsialaanngilaq
Aatsitassanut naalakkersuisuusimasup, Jens-Frederik Nielsenip (D) naalakkersuisutut taamaani februaarimi aalajangernini suli attappaa.
Kuannersuarni suliniut pillugu paasissutissat piviusut:
- Kuannersuit Narsap kilometerinik 7,5-inik ungasitsigisumi avannarpasissortaaniippoq.
- Aatsitassarsiorfik asimi 700 meterinik qutsitsigisumiipppoq.
- Greenland Mineralsip aatsitassarsiorfk ukiuni 37-ni piiaaffiginiarpaa.
- Aatsitassarsiorfiup piiaaffigineqarnerani nunaqavissunik 328-nik suliffissaqartitsisoqarsinnaassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
- Aatsitassarsiorfik qaqutigoortunik ilaatigut uranimik thoriumimillu saffiugassaqarpoq.
- Aatsitassarsiorfik saffiugassiassamik ukiumut millionit tonsit pingasut missaannik piiaaffiusassaaq.
- Ukiuni 37-ni aatsitassarsiornermit sinnikut 111 millionit tonsiussapput qaarsorlu (qaarsumit piiarneqartumit sinnikut) 111 millionit tonsiussalluni.
Tusarfiit: Greenland Minerals.
Taassuma Naalakkersuisut (savanik) qaartartumeerisoqarnissaanik siorasaaruteqartoqarnera pissutigalugu peqataannginnissaat februaarimi aalajangerpaa.
AAMMA ATUARUK Savanik qaartartuliornissamik siorasaarisoq: Iliuuserisakka ugguaringaatsiarpakka
Jens-Frederik Nielsenip Naalakkersuisut aatsitassarsiornissamut suliniummik unitsitsiniaatigalutik innuttaasunut ataatsimiititsiniarnerat isumaqatiginngilaa.
- Innuttaasunut ataatsimiititsinernut 700.000 koruunit atorniarneqarnerat isumatsialaanngissoraara. Piviusumik tusarniaanermut piffissaq sivitsorneqartariaqaraluarpoq. Naaggaarluinnarnissamut politikkeqarnisssaq naammassineqassappat tassanngaanniit iliuuseqartoqarsinnaavoq.
- Tassani aningaasanik igalaakkut igitsinissaq oqaluuserineqarsinnaavoq. Naalakkersuisut suliniutip aallartinneqannginnissaanut inatsisissatut siunnersuuteqarniarunik taava sooq tusarniaanermik 700.000 koruuninik nalilimmik ataatsimiititsissappat, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Politikkikkulli peqataaffigineqartunik innuttaasunut ataatsimiititsisoqarnissaa isumaqataaffigaa.
Naalakkersuisuusimasut Siumut, Demokraatit Nunatta Qitornaallu Greenland Mineralsip aatsitassarsiornissamut suliniutaanut isumaqataanerupput.
Demokraatit innuttaasunut ataatsimiititsisoqarnerata nalaani Demokraatit Siumullu akornanni aatsitassarsiornissamut suliniut pillugu isumaqatigiinnginneq pissutigalugu naalakkersuisoqatigiinnit tunuarput. Siumut siulersuisuunerisa innuttaasunut ataatsimiititsinissat kinguartikkusuppaat Demokraatillu taamaaliorusunnatik.
Siumut Nunatta Qitornaalu ikinnerussuteqarlutik naalakkersuisoqatigiilerput. Tamatumali kingorna qinersisoqarnissaa suaarutigineqarpoq. Qinersinermilu Inuit Ataqatigiit qinigaangaatsiarlutik.
Kingullermik innuttaasunut ataatsimiititsisoqarnera aatsitassarsiutileqatigiiffiup, Greenland Mineralsip nammineerluni akilerpaa. Aamma Namminersorlutik oqarussat sulisuinut aningaasartuutit. Aatsitassarsiutileqatigiiffiimmi innuttaasunut ataatsimiititsinermi aningaasartuutinik isumaginnittarnerat nalinginnaasuuvoq.
Tusarniaanermilli angalanissaq Naalakkersuisunit aaqqissuussaanera pissutigalugu ataatsimiititsinissat Namminersorlutik Oqartussanit akileraarutinillu matussuserneqassapput.