Peqqissaasut isumaqatigiissut nutaaq iluarinngikkaat

Peqqissaasut qaangiuttoornermut taarsiullugu sulinngiffeqartarnerisa atorunnaarsinneqarnissaat januaarip naanerani ilaatigut isumaqatigiissutigineqarpoq. Tamannali peqqissaasunit isorineqarpoq.
- Ukiup affaanik sulinngiffeqarnissara pilersaarutigaara, Ninna Thorngaard oqarpoq. Assi © : KNR
februaarip 19-at 2020 16:33

- Naammaginanngilluinnarpoq, Dronning Ingridip napparsimmavissuani pilattaavimmi peqqissaasoq, Ninna Thorngaard, sulisunut sulinermi atugassarititaasut pillugit isumaqatigiissut nutaaq pillugu taama oqarpoq.

Namminersorlutik Oqartussat, kommunit Peqqinnissarlu Pillugu Kattuffiit januaarip ulluisa 31-anni nutaamik isumaqatigiissusiorput.

Taannalu ukiuni sisamani tulliuttuni atuutissaaq. Kattuffinni arfineq-marluusuni ilaasortanit akuerineqaqqaassaaq.

Isumaqatigiissut akuerineqassappat, peqqissaasut pigaartuunerminni qaangiuttoornermut sulinngiffeqaatigisartagaat aningaasarsiaqaatigisalissavaat. Tamanna Ninna Thorngaardip isornartorsiorpaa.

Katillugit 56-tiimit

Pilattaavimmi peqqissaasut nalinginnaasumik sapaatip akunneranut 40 tiimit sulisarput, saniatigullu 16 tiimit missaanni pigaartuusarlutik. Tassa imaappoq, sapaatip akunneranut 56 tiimit missaanni sulisarput.

AAMMA ATUARUK Peqqissaasut akissarsiaat ukiut sisamat ingerlanerani 5,5 procentimik qaffassinnaasut

- Freerfissama qanoq atornissaasa aalajangernissaannut kiffaanngissuseqartariaqarpunga. Taamaattumik tamaani sulininnut atugassarititaasut apeqquserpakka, Ninna Thorngaard oqarpoq.

Taanna pingaarutilimmik aalajangertariaqarsimavoq:

- Ukiup affaanik sulinngiffeqarnissara pilersaarutigaara. Sulinera maani apeqqusernartittorujussuanngoqqagakku, suliffinnilu atukkat allanngortinneqassasut neriuuteqarpunga. Uannummi kiffaanngissuseq aningaasaniit pingaaruteqarneruvoq.

Ninna suleqataalu pigaartuunerminni qaangiuttoorlutik sulinngiffeqartarnerat ukiumut 200-300 tiimiupput, tassa sapaatit akunnerinik arfinilinnik arfineq-marlullu akornanni sivisussuseqartumik sulinngiffeqartarlutik.

- Sulinngiffeqarninni ilaquttakka Danmarkimiittut najortarpakka, najornissaallu uannut pisariaqarluinnarpoq . Angajoqqaakka utoqqalinikuupput, pingasunillu qitornaqarpunga. Taakkulu takusarnissai pisariaqartittarpara, ingammik maani suliinnassaguma, Ninna Thorngaard oqarpoq.

Qulaatungaaniit aqutsineq

Peqqissaasut allat, tassa ilisimajunnaarsitsinermi peruluttullu inaanni peqqissaasut, pigaartutut tiimit suliffigisartagaat amerlanerupput. Tassa sapaatip akunneranut 40 tiimit sulinertik saniatigut 48-tiiminiit 54 tiimit tungaannut pigaartuusarlutik.

Assi © : KNR

Ilisimajunnaarsitsinermi peruluttullu inaanni peqqissaasup, Helle Bergip, isumaqatigiissut nutaaq aamma akerleraa:

- Qulaatungaannaanniit taamatut sulinerat paasiniaaqqaaratik kusanaagivara. Sulisutik apersoqqaanngiivillugit, Helle Berg oqarpoq. Nangillunilu:

- Pinngitsaalisaaneq nuanninnginnami. Nammineq oqartussaaqataaneq peerneqassooq. Ilai aalajangersinnaapput aningaasanngorlugit tigorusukkai, ilai pisariaqartitaat allaasut. Taanna peertussanngorami atorluarneqartaraluartoq sulinermilu atukkat iluamik ingerlasut.

Sulisunullu sulinermi atugassarititaasut pillugit isumaqatigiissut nutaaq kukkunerusoq, Ninna oqarpoq:

- Peqqinnissaqarfimmi sulinermut atukkat pillugit isumaqatigiinniarnerit sulisoqarnerulernissamik sulisunillu sivisunerusumik sulisoqarnissamik siunertaqaraluarpoq. Kukkorujussuartulli isumaqarpunga, pissutigalugu sulinermi atukkakka ajorterujussuassammata. Kingunerisaanillu allamik suliffissarsiortariaqalerlunga.

Isornartorsiut paasisinnaagaa

Peqqissaasut Kattuffianni siulittaasup, Ken Jensenip, peqqissaasut ataasiakkaat pineqarmata tiimit qassit pineqarnersut oqaaseqarfigisinnaanngilaa.

AAMMA ATUARUK Peqqinnissaqarfimmiunut akissaatigineqartussat isumaqatigiissutigineqartut

Malittarisassat massakkut atuuttut naapertorlugit peqqissaasut qaangiuttoorutitik aningaasanngorlugit tigusinnaavaat. Sulinngiffeqarnissartillli aamma qinnutigisinnaavaat. Tamannali pisinnaatitaaffiginngilaat. Ken Jensenilu naapertorlugu sulisitsisup sulinngiffeqartarneq isumaqatigiissummit peerumasimavaa.

Ken Jensenillu oqarnera naapertorlugu Peqqinnissaqarfiup aalajangersinnavaa qaangiuttoornerit aningaasanngorlugit tiguneqassanersut. Tamanna isumaqatigiissummi nutaami allaqqavoq.

Peqqissaasulli isornartorsiuinerat paasisinnaanerarpaa:

- Isornartorsiutaat paasisinnaavara. Periarfissaq kattuffitsinni ammatinniarsaraarput. Ilaasortagut pillugit sulivugut taakkualu sorsuutigiuassavagut. Taamaattumik aamma naliliisoqarnissaa pingaartipparput, Ken Jensen taama oqarpoq.

Isumaqatigiissut februaarip ulluisa arfineq-aappaanniit marsip ulluisa tallimaata tungaanut taasissutigineqassaaq.