Meeqqanut immikkoortortaqalerlunilu immikkut iliuuseqalertortoqassasoq

Peqqinnissaqarfik aningaasanik amerlanerusunik pisariaqartitsivoq, aningaasanullu inatsimmi suliniutit nutaat pingasut isumaqatigiissutigineqarput.
Upernavik sygehus
Inatsisartuni partiit tallimaasut tamarmik 2023-mi aningaasanut inatsisissamik isumaqatigiissutertik ataasinngornermi novembarip 14-ianni saqqummiuppaat. Assi © : KNR
novembarip 17-at 2022 15:16

Naqqiut, 21.11.2022: Peqqinnissaqarfik aningaasanut inatsisitaassami nutaanik suliniuteqarfigineqassanngitsoq siusinnerusukkut allappugut. Tamanna kukkunerummat naqqiuteqarpugut.

 

Inatsisartuni partiit tallimaasut tamarmik 2023-mi aningaasanut inatsisissamik isumaqatigiissutertik ataasinngornermi novembarip 14-ianni saqqummiuppaat.

Peqqinnissaqarfik, ingammik Folketingimut qineqqusaartoqarnerani, oqallisaaqisunut ilaavoq.

Peqqinnissaqarfillu aningaasanut inatsisitaassami nutaanik pingasunik suliniuteqarfiussaaq.

Dronning Ingridip Napparsimmavissuata meeqqanut immikkoortortariligassaanut ukiumut 8,7 millionit koruuninik aningaasaliisoqartassaaq.

Tamatuma saniatigut meeqqat inuusuttullu tarnikkut napparsimasut atugaannik pitsanngorsaanissamut 3 millionit koruuninik aningaasaliisoqarpoq, taakkulu meeqqat inuusuttullu tarnikkut napparsimasut meeqqanut tarnikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmut utaqqisut ikilisinneqarnissaannut ilaatigut atorneqassapput. Naalakkersuisut KNR-imut taama ilisimatitsipput.

AAMMA ATUARUK Mette Frederiksen peqqinnissaqarfimmut ikiuinissamut piareersimasoq

Peqqinnissaq pillugu ataatsimiititaliarsuaq

Peqqinnissaq pillugu ataatasimiititaliarsuaq Suleqatigiissitsisut 2019-imi ukiakkut ataatsimiinnermi siunnersuuteqarneranit pilersinneqarpoq, taamani Inatsisartuni amerlanerussuteqangaatsiartut tapersiipput.

Ataatsimiititaliarsuup suliaqarnissaanut 6 millionit koruunit immikkoortinneqarnikuupput.

Peqqinnissaqarfik aningaasanut inatsimmi inisitunerpaavoq. Tassunga ukioq manna 1,6 milliardit koruunit immikkoortinneqarput.

Coronap ataatsimiititaliarsuup suliaqarnissaa kinguartippaa. Paasissutissanik katersineqarneq pingaartumik coronamik kinguartoortinneqarpoq.

Ataatsimiititaliarsuup nuna tamakkerlugu anganissaa pilersaarutaagaluarpoq, maannamulli Kommune Kujallermut Avannaata Kommunianullu kisimi angalasimavoq.

Ataatsimiititaliarsuaq Kommune Qeqertalimmukariartoraluarpoq, coronali pissutigalugu utiinnartariaqarluni.

Nalunaarusiaq innersuussutinik imaqartoq Inatsisartunut tunniunneqarnissamut ukioq manna kingusinnerusukkut piareertussaavoq

Suliniutitaat pingajuat najugartik qimallugu nunami allami katsorsartinnerminni toqukkut qimagussimasut illerfiinik assartuinermut aningaasaliinermut tunngavoq. Illerfinnik Danmarkimiit nunatsinnut assartuinermut aamma atuuppoq. 1,8 millionit koruunit tamatumunnga immikkoortinneqarput.

Peqqinnissamut ataatsimiititaliarsuaq utaqqineqartoq

Peqqinnissamut ataatsimiititaliarsuaq aappaagu isumaliutissiissuteqareeriarpat, peqqinnissaqarfimmi suliniutissanut ukiumoortumik aningaasaliissutissanik immikkoortitsisoqassasoq, aningaasanut inatsisissami allaqqavoq.

Taamaammat aningaasanut inatsisissamut nutaanik iliuuseqarnissartik kinguartittariaqarsimagitsik, aningaasaqarnermut ataatsimiititaliap siulittaasua Hans Peter Poulsen Siumumeersoq KNR-imut oqarpoq.

- Imaappoq aappaagu 2023-mi angumerinavianngilarput aningaasanut inatsisissamut ilanngussinissarput. Angumerisinnaasarput uaniippoq politikkikkut isumaqatigiissutigissallugu peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu tulleriaarineq qanoq ittuussanersoq, taamaalilluta 2025-mi aningaasanut inatsimmi ilanngussisinnaassagatta, taanna oqarpoq.

Immikkut iliuuseqalertortoqassasoq

Kisianni ukioq manna immikkut aningaasaliisoqarneratigut pinasuartumik immikkut pingaarnersiukkanik iliuuseqartoqassaaq. 

AAMMA ATUARUK Partiit nassuertut: Peqqinnissaqarfipput ilungersunartorsioqaaq

- Ullumikkut ajornartorsiuteqarpugut iliuuseqarfigineqartariaqartunik. Tassani ilaatigut pineqarput suliaritinnissaminnut utaqqisut, assersuutigalugu siffialertittussat seeqqulersittussallu sivisuumik utaqqisimasut utaqqisinneqarnerallu imaannaanngitsuummat iliuuseqarfigineqassapput. Tamatuma saniatigut assersuutigalugu MR-scannerip pisoqalisimasup nutaamik taarserneqarnissaa pisariaqalerpoq. Matumani taaneqartut iliuuseqarfigissallugit pisariaqartorujussuupput, Inuit Ataqatigiit gruppianni siulittaasoq Agathe Fontain oqarpoq.

Naalakkersuisut aningaasat qanoq amerlatigisut immikkut iliuuseqarnissamut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamut qinnutigineqarnissaannik misissueqquneqareersut, taanna erseqqissaavoq

- Naalakkersuisut saqqummiussaqassapput matumani innersuussutigineqartut qanoq akeqassanersut naatsorsoriarlugit, taakku naapertorlugit immikkut ittumik qinnuteqaateqartoqarnissaa isumagineqassaaq, Agathe Fontain oqarpoq.