Nunatta Qitornaasa namminiilivinnissamut pilersaarut qineqqusaarutigigaat

Nunatta Qitornai namminiilivinnissamut aningaasaqarnikkut pilersaaruteqarput. Inatsisartunullu qinigaassagunik pilersaarut sulinerminnut aallaaviginiarpaat.
- Qanoq aningaasassaqartissallugu aamma ilanngullugu isumaliutigereertariaqarparput, taamaattumik aningaasatigut isaatitsivissanik nutaanik taavalu inuussutissarsiutinik annertusaanissat ilanngullugit tikkuarpagut, Vittus Qujaukitsoq oqarpoq. Assi © : Malik Brøns / KNR
Allattoq Ivik Kristiansen
marsip 08-at 2021 05:59

Namminiilivinnissaq Nunatta Qitornaasa politikki Inatsisartunut qineqqusaarutaanni qitiuvoq.

Partii namminiilivinnissap aningaasalersornissaanut aqqanilinnik allornilinnik pilersaarusiaqarpoq.

Oqartussaaffinnik naalagaaffiup Danmarkip maanna akisussaaffigisaasa 32-t nunatsinnit akisussaaffigineqalernissaat alloriarnerni siulliuvoq.

- Siullermik oqartussaaffiit nunatta tigusimanngisai tigunissaannut suut pingaarnersiorlugit tigoorarnissaat pilersaarutigisariaqarparput, Nunatta Qitornaasa siulittaasuat, Vittus Qujaukitsoq, oqarpoq.

Oqartussaaffiit ataasiakkaat, soorlu angallannermi upalungaarsimanermilu oqartussaaffiit, qaqugu tigussanerigut erseqqivinngilaq.

Oqartussaaffiit tigunissaannut erseqqissumik pilersaarusiortoqartariaqartoq arlaleriarluni kissaatigineqartareerpoq. Pilersaarullu 2022-p naatinnagu naammassineqareersimasariaqartoq Nunatta Qitornai isumaqarput.

AAMMA ATUARUK Namminiilivinnissamut aningaasaqarnikkut pilersaarusiornissaq Aaja Chemnitz Larsenip ujartoraa

Taamaattoqarnissaali akisussaaq. Oqartussaaffinnik 32-nik tigooraanerup ikinnerpaamik 1.1 milliardit koruuninik ukiuni qulini akeqarnissaa Nunatta Qitornaasa missiliorpaat.

Tigooraassaguttalu aningaasarsiornerusariaqarpugut.

- Qanoq aningaasassaqartissallugu aamma ilanngullugu isumaliutigereertariaqarparput, taamaattumik aningaasatigut isaatitsivissanik nutaanik taavalu inuussutissarsiutinik annertusaanissat ilanngullugit tikkuarpagut, Vittus Qujaukitsoq oqarpoq.

Tassanilu aalisartassiinerusarnissaq, aalisakkanik suliaqarnerusarnissaq, soorlu Kuannersuarni aatsitassarsiortarnissaq mittarfissuillu naammassippata takornariaqarnerusarnissaq ilaatigut taavai.

AAMMA ATUARUK Nunatta aningaasaqarneranik paasisimasaqaleriartortilluta namminiilinivissaq kajungernarunnaariartortartoq

Tamatuma saniatigut aningaasaateqarfinnik marlunnik aningaasarsiornermut piginnaasanillu ineriartortitsisussanik pilersitsinissaq, pisortat ingerlatseqatigiiffiutaasa ilaannakortumik namminersortunngorsarnissaat USA-llu nunatsinniinnerminut akiliuteqartarnissaa partiip siunnersuutigaa.

Partiilli aqqanilinnik alloriarnertalinnik namminiilivinnissatsinnut pilersaarusiaa iluatsissappat, iluatsittussat arlaqarput. Assersuutigalugu uran politikkikkut akerlerineqarpoq, USA-miullu akiliisassagunik namminneq akuereqqaartariaqassavaat.

Arlaanni aallartittariaqartugut, pilersaarullu partiinik allanik isumaqatigiinniutigissallugu Vittus Qujaukitsoq oqarpoq.

- Isumaqarpunga partiit namminiilivinnissamut qanoq takorluuinerlutik qinersisartunut oqariartuutigisariaqaraat. Nunatta Qitornaasa pilersaarutertik saqqummiuppaat, taavalu uagut taanna Inatsisartuni sulinitsinni aallaavigissavarput, Vittus Qujaukitsoq oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nunatta Qitornai namminiilivinnissamut ukiumik saqqummiusserusunngillat

Aamma naalagaaffimmit ataatsimut tapisiat ukiumut 255 millionit koruuninik ukiuni 15-ini ikiliartortinnissaat pilersaarummi ilaavoq.

Taavalu innuttaasut nunatta tunngaviusumik inatsisissamut missiliummut tikkuussisumik kingusinnerpaamik 2025-mi taasitinneqarnissaat partiip kissaatigaa.

Nunatta Qitornaasali nunarput qaqugu namminiilivissanersoq ullulinngilaat.