Nato Europap kangiani akiuuttartunik ataatsimoortunik sisamanik qunusaarutissanik inissiivoq

Suli akiuuttartunik ataatsimoortunik sisamanik iligiit kangimut killinganni inissiisoqarpoq Ruslandip sakkutuuliineranut akissutitut.
NATOp generalsekretæria Jens Stoltenberg isumaqarpoq nunat Killiit Rusland-ip Ukrainemik sakkutuuliinneranut ataatsimoorlutik akerliusut. Assi © : Pool/Reuters
Allattoq Ritzau
marsip 25-at 2022 10:00
Nutserisoq Per Rosing

Illersoqatigiiffik Nato akiuuttartunik nutaanik sisamanik Bulgariami, Rumæniami, Ungarn-imi aamma Slovakiami inissiiniarpoq. Massakkut Europap ilaani tamaani inissinneqartunik marloriaarinngortitsineruvoq.

Iligiit kangimut killingani qunusaarineq sakkortusarniarlugu tamanna pivoq. Ruslandip Ukrainemik sakkutuuliinerata kingunerisaanik taama aalajangiisoqarpoq. 

Generalsekretæri Jens Stoltenberg taama nalunaarpoq, sisamanngormallu taassuma atorfia  ukiumik ataatsimik sivitsorneqarpoq pissutsit nalorninartorsiorfiunerat pissutigalugu.  

- Ruslandip saassussiniarnera akiorniarlugu ataatsimoorluta aalajangersimavugut, Ukrainep naalakkersuisui innuttaalu ikiorniarlugit isumannaannissarlu illersorniarlugu, Stoltenberg tusagassiortunik ataatsimiititsinermi oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Issittumi suleqatigiinnerup unitsinneqarnera: Rusland Danmarkimut aarlerisaarisoq

Danmark Europap kangiani tapersiinissaminut piareeqqavoq, tusagassiortunik naatsumik ataatsimiititsinermi ministeriuneq Mette Frederiksen (S) oqarpoq.

- Nato-mi isumaqatigiippugut kangimut killeqarfipput nakussassarniarlugu. Danskit tungaanniit tamanna ajunngitsuusoraarput. Toqqaannartumik Nato-miit annertunerusumik tunniussinissatsinnik piumaffigineqassagaluarutta ajunngitsumik isummerfigiumaarparput, oqarpoq.  

Kisianni suli Nato-mit aperineqanngilagut, itisilerivoq.

Nato suli sakkutuuniik timmisartunilluunniit Ukrainep qulaata silaannaap timmiffigineqarnissanut inerteqquteqarnermut atorneqarsinnaasunik nassiussiumanngilaq. Tamartumani kissaatigineqarpoq sorsunnerup annertusarneqannginnissaa.

AAMMA ATUARUK Mette Frederiksen: Issittup sakkulersorfiunnginnissaa kissaatigaarput, uppiasuussanngilagulli

Sisamanngormat Ukrainep præsidentia Volodymyr Zelenskyj iligiit ilaasortaannut videokkut attaveqaatikkut oqalugiarpoq.

Sakkut illersorneqarnissamut atortussat iligiit tunniussaat qujassutigai, erseqqissarluguli sakkut saassussinissamjut atortut pisariaqartinneqartut.

- Timmisartuutissi én procentii uagutsinnut tunniussinnaavasi. Qamussuit sorsuutaatissi én procentii. En procent, nutaarsiassaqartitsivinnit nunanit tamalaaneersunit arlalinnit taama nalunaarutigineqarpoq.