Naalakkersuisut saattussanik attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisarnaateqalerniartut

Naalakkersuisut aqutsinissamut pilersaarummi nutaami aalisartunut nutaanut ukiuni marlunni akuersissutissiinianngillat. Tamanna attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisaateqalernissamut alloriaqqaarnerusoq, aalisarnermut naalakkersuisoqarfik oqarpoq.
- Saattuarniarnermi attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisarnaateqalernissamik sulissuteqarnissaq kissaataavoq, tassungalu atatillugu saattuarniarnermi annertussutsit attanneqarsinnaasumillu ingerlatsilerniarnermi aqutsisinnaalernissaq pingaaruteqarpoq. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoqarfimmi siunnersortit pisortaat, Katrine Kærgaard, taama oqarpoq.
Allattoq Malik Brøns
januaarip 18-at 2021 04:44

Naalakkersuisut saattuat pillugit aqutsinissamut pilersaarut nutaaq januaarip ulluisa tallimaanni akuersissutigaat.

Aqutsinissamut pilersaarut nutaaq naapertorlugu inuussutissarsiutigalugu saattuarniartunut nutaanut ukiuni marlunni akuersissuteqartoqassanngilaq. Taanna januaarip aallaqqaataaniit 2022-mi decembarip ulluisa 31-annut atuutissaaq.

MSC-mik uppernarsaat

  • MSC peqatigiiffiuvoq aningaasarsiornermik siunertaqanngitsoq.
  • Uppernarsaat ”attanneqarsinnaasumik ingerlatsilluartumillu aalisarnermut” tunniunneqartarpoq.
  • Kalaallit aalisarneranni MSC-mik uppernarsaat siulleq nunatta kitaani nillertumi raajarniarnermut 2013-imi tunniunneqarpoq.
  • Nunatta kitaata avataani qaleralinniarneq qaammaterpassuarni sulisoqarnerata kingunerisaanik MSC-mik 2017-imi uppernarsaateqarfiulerpoq.
  • Aalisarnermi ingerlatsisoqarsinnaanissaa MSC-millu uppernarsaammik pissarsinissaq piumasaqaataavoq.

Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoqarfik naapertorlugu tamanna saattuat mianernarnerannik ukiunilu kingullerni saattuanniartoqarnerulerneranik pissuteqarpoq. Aalisartut amerlanerutillugit saattuaqatigiiaat nanertuuserneqarnerussapput.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisut saattuarniarnermut aalisartunut nutaanut akuersissuteqarnavianngitsut

- Saattuat uumasoqatigiipput angalanngitsut, tassa sumiiffimmi annertuumi ingerlaarneq ajorput, tassa imaappoq 2000-ikkut aallartinneranni takuneqartutulli aalisapiluttoqarnissaanut mianernartuupput. Tamatuma saniatigut saattuat qaleruaat taarseraangamik ”aqiligaangamillu” mianernarnerulertarput.

Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoqarfimmi siunnersortit pisortaat, Katrine Kærgaard, taama oqarpoq.

Attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisarnaateqalernissamut alloriarnerusoq

Sumiiffiit ilaanni aalisarnermi amerlisoqarnera pissutigalugu pisassiissutit ukiuni tulleriiaani aamma qaffanneqarsimasut, taassuma oqaatigaa.

Tamanna MSC-mik (Marine Stewardship Council) attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisarnaateqalernissamut aporfiusinnaavoq.

- Aalisarnermi attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisarnaateqalernissamik sulissuteqarnissaq kissaataavoq, tassungalu atatillugu aalisarnermi annertussutsit attanneqarsinnaasumillu ingerlatsilerniarnermi aqutsisinnaalernissaq pingaaruteqarpoq.

AAMMA ATUARUK Aqutsiveqarfinni arlalinni saattuarniarneq unitsinneqarallalertoq

2021-mi januaarip aallaqqaataaniit 2022-mi decembarip ulluisa 31-annut saattuarniartunut nutaanut akuersissuteqarsinnaannginneq pineqarpoq, tassa imaappoq aalisartut siusinnerusumi saattuanniarsimanngitsut ukiuni aggersuni marlunni saattuanniarnermut ilaalersinnaanngillat.

Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoqarfiup oqarnera naapertorlugu tamanna attanneqarsinnaasumik ingerlatsinermut ilisarnaateqalernissamut alloriarneq siulliuvoq.

- Ingerlatsinermut pilersaarummi suliniutit nutaat siunnersuinerlu nutaaq MSC-mit piumasaqaatinik angusaqarnissamut alloriarneq siulliuvoq. Uppernarsaateqalernissamut qinnuteqartoqarnissaanik suliaqarnermik aallartitsisoqassanersoq piffissami qaninnerusumi aalajangiisoqarnissaa naatsorsuutaavoq.