Naalakkersuisut Kinami aappaagu sinniisoqarfeqalerusuttut

Kinamiut susassaqartut nunatsinnik toqqaannartumik oqaloqateqarsinnaatitaanertik ilisimanngilaat. Tamanna unamminartoqarsinnaasartoq, Steen Lynge oqarpoq.
- - Asiap Kangiani sinniisoqarfeqalerpat ilaatigut Asiap Kangiani oqartussanut suliffeqarfinnullu ulluinnarni toqqaannartumik oqaloqateqarnermut nunatsinnut iluaqutaassaaq, nunattalu nunanut allanut politikikkut sunniisinnaaneranik nukittorsaataassalluni, nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Steen Lynge ilaatigut allappoq. Taanna Kinami sinniisoqarfimmik pilersitsilersaarpoq. Toqqorsivimmit assi. Assi © : Max Braun
septembarip 17-at 2020 06:12
Nutserisoq Hanne Petersen

Naalakkersuisut Kinap illoqarfiisa pingaarnersaanni, Beijingimi, sinniisoqarfimmik aappaagu pilersitsilersaarput. 

Tamanna Naalakkersuisuisut Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaannut aalajangiiffigisassatut siunnersuutaanni allaqqavoq. 

Nunatta Asiap Kangiani ataavartumik siunissamullu isigisumik sinniisoqarfeqarnissaa pisariaqarluinnarlunilu periarfissaasoq, nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Steen Lynge erseqissaavoq. Taassuma siunnersuut atsioreerpaa.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisut Asiami sinniisoqarfeqalernissamut siunnersuuteqartut

- Kinamik Japanimillu suleqateqarneq misilittakkat naapertorlugit unamminartuusinnaavoq, Kinamiut Japanimiullu susassaqartorpassuit nunatsinni Namminersorluni Oqartussaanermik ingerlariaaseq aamma nunatsinnik toqqaannartumik oqaloqateqarsinnaanertik ilisimasanngimmassuk.

- Asiap Kangiani sinniisoqarfeqalerpat ilaatigut Asiap Kangiani oqartussanut suliffeqarfinnullu ulluinnarni toqqaannartumik oqaloqateqarnermut nunatsinnut iluaqutaassaaq, nunattalu nunanut allanut politikikkut sunniisinnaaneranik nukittorsaataassalluni. Tamanna siunnersuummi allaqqavoq.

Kinami sinniisoqarfittaarnissaq sivisuumik pilersaarutaavoq. Tamanna taamanikkut nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisup, Ane Lone Baggerip, 2018-imi novembarip qaammataani saqqummiuppaa.

Kina avammut tunisaqarfiunerpaasoq

Sinniisoqarfik pilersinneqarpat tassani sulisut ingammik nunatsinni aalisakkanik tunisassiat Asiap Kangiani niuerutiginerulernissaannik ukkassissapput. 

Nunatsinni ingerlatseqatigiiffiit Asiap Kangianut tunisaat Naalakkersuisut oqarnerat naapertorlugu ukiumut 2,3 milliardit koruuninit amerlanerusunik naleqarput. Kina tunisaqarfiunerpaavoq, tassungalu tunisat ukiumut 1,5 milliardit koruunit missaannik naleqarput.

Royal Greenlandillu Kina tunisaqarfiginerpaagini 2019-imi aamma nalunaarutigaa. Nunarpullu tamanna pissutigalugu Kinamerpiaq sinniisoqarfittaartariaqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nunanut allanut tunngasunut ministeri: Kina Kalaallit Nunaanni sinniisoqarfeqalerniarsarinngilaq

- Taamaammat Kinami Beijingimi sinniisoqarfimmik pilersitsinissaq isumatusaarnerpaassasoq, Steen Lynge siunnersuummi allappoq nangillunilu:

- Nunatta nunani allani nammineq sinniisoqarfeqalernermigut nammineq soqutigisaminik pingaartitaminillu nittarsaassilluarnerusinnaasartoq, mislittakkat takutippaat. Tamannalu nunatta nunani allani politikkikkut suliniutini peqataanerulernissaanut pingaaruteqarpoq.

Siunnersuut oktobarip ulluisa 20-anni oqaluuserineqassaaq.