Naalakkersuisut: Corona-virusip nunatsinnut anngunnissaa ilimanarpallaanngilaq

Inuit Ataqatigiit Corona-virusip nunatsinnut anngutinnginnissaa qulakkeerusuppaat. Sillimanissamulli immikkut upalungaarsimasoqartariaqanngitsoq, naalakkersuisut isumaqarput.
Coronavirusimik nappaalanerup nunani tamalaani aarlerinaatilittut nalilerneqarnissaa, Naalaagaaffiit Peqatigiit peqqissuunissaq pillugu suleqatigiiffiata WHO-p siusippallaarsoraa. Assi © : Scanpix
Allattoq Christine Hyldal
januaarip 27-at 2020 11:52

Corona-virusip Kinamit nunatsinnut anngutinnginnissaanut naalakkersuisut iliuuseqassapput. Inuit Ataqatigiinnit, Mimi Karlsen taama kaammattuuteqarpoq.

Royal Greenlandip aalisakkeriviini kinamiut sulisut sulinngiffeqareerlutik Kinamit nunatsinnut uteqqittut pingaartumik sillimaffigineqartariaqartut, Mimi Karlsen isumaqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nualluummit coronavirusimit Kinami toqquteqartut maanna 80-inngortut

- Nunatsinniit Kinamut angalasoqartarmat sillimasariaqarpugut. Nunatsinnut suliartortut takornariallu eqqarsaatigalugit, Mimi Karlsen naalakkersuisunut saaffiginnissuteqarluni allappoq.

  • Kissarneqarneq, panertumik quersorneq ilaatigullu anersaartorniarnerup ajornarnera, puallunnermullu takussutissaqarneq nappaammik tunillatsissimanerup ersiutigai.
  • Inuit tunillatsinnerminnik ajornerulersut maannamut utoqqaanerullutillu peqqissutsikkut sanngiinnerusuupput.
  • Nappaammut virusimut suli akiuussutissaqanngilaq. Ilisimatuut qassiiusut nappaammut akiuussutissamik ineriartortitsileruttorput. Ilisimatuullu akiuussutissaasinnaasup siulliup qaammatit pingasut missaat qaangiuppata misileraatigineqarsinnaalernissaa neriuutigaat.
  • Kinami nappaalasut saniatigut Australiami, Frankrigimi, Japanimi, Malaysiami, Nepalimi, Canadami, Singaporemi, Korea Kujallermi, Taiwanimi, USA, Thailandimi, Cambodjami Vietnamimilu tunillatsissimasunik paasisaqartoqarpoq.
  • Nunat qassiiusut nappaatip tuniluunnerata annikinnerulersinnaa pissutigalugu angalasut immikkut ittumik nakkutigilerpaat.
  • Kinamiut illoqarfiat, Wuhan, nunallu immikkoortuani Hubei-imi illoqarfiit allat killilersorlugit matoqqatinneqarput. Innuttaasut 50 millioninit amerlanerusut killilersuinermit eqqugaaqqapput.

- Maani Maniitsumi Royal Greenland Kinamit sulisunik tikisitsisarpoq. Taakku paarlakaappata qaqugu Kinamit Maniitsumut suliartortoqassanersoq Royal Greenlandip ilisimatitsissutigisariaqarpaa, ernumanarmallu Kinamiit suliartortitsinissaq unitsikkallartariaqarlugu, Mimi Karlsen allappoq..

Virusi uumasunit nujuartaneersoq

Naalakkersuisut oqarnerat naapertorlugu corona-virusip nunatsinnut anngunnissaanut immikkut upalungaarsimasoqarnissaa maannakkorpiaq pisariaqanngilaq.

- Angalasimallutik tikittut aqqutigalugit Kalaallit Nunaanni napparsimasoqalersinnaanera ilimanarpianngitsutut nalilerneqarpoq aamma virusip Kalaallit Nunaanni tuniluuteriataarsinnaanera ilimanaateqanngingajattutut isigineqarpoq. Ukiup taamaalinerani takornarissat nunaniillu eqqugaasuniit suliartortut arlaqanngitsuinnaat tikittarput, Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik akissuteqarpoq.

Taamaakkaluartorli kalaallit peqqinnissaqarfiini oqartussat corona-virusi malinnaaffigilluaqqissaarlugullu oqartussat allat nunatsinniittut nunattalu avataaniittut qanimut attaveqarfigineqarput. Nappaammik tunillatsissimasumik nunatsinnut tikittoqassagaluarpat peqqinnissaqarfimmi sulisut atortorissaarutinik pisariaqartunik atortussaqarput.

AAMMA ATUARUK Virusi tuniluuttoq USA-mut annguttoq

Nunanilu tamalaani pissutsit allanngussappata nunatsinni upalungaarsimaneq ingerlaannaq naleqqussarneqassasoq, Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik akissutimini allappoq. 

Coronavirusi uumasunik nujuartanik Kinami tuniniaavinneersumit siaruaassimassangatinneqarpoq.

Coronavisrusi Kinap qiterpasissuaniit nunanut allarpaalunnut siaruaappoq, tamannalu inuit ikinnerpaamik 80-it coronavirusimik toqquteqarnerannik kinguneqarpoq.

Kinami oqartussaasut oqarnerat naapertorlugu inuit coronavirusimik maannamut tunillanneqarsimasut 2700-nit amerlanerupput.  

Coronavirusimik nappaalanerup nunani tamalaani aarlerinaatilittut nalilerneqarnissaa, Naalaagaaffiit Peqatigiit peqqissuunissaq pillugu suleqatigiiffiata WHO-p siusippallaarsoraa.