- Danskit suliniutaannut akuersaaginnarunnaarnikuuvugut

Nunaminni radareqarfeqalersaarneq pillugu suliniutit aallaqqaataanniit naggataannut nunaqqataata suleqataaffigerusukkaat, savalimmiormiut nunanut allanut naalakkersuisuat isumaqarpoq.
Pele Brobergip sanianiittup Jenis av Ranap nassuaatigaa, suli savalimmiut Issittumi piginnaasanik annertusaaniarnermut isumaqatigiissut pillugu Danmarkimut isumaqatiginninniarallassasoq. Assi © : Scanpix
Allattoq Anders Dall
juunip 28-at 2021 07:14
Nutserisoq Hanne Petersen

Naalakkersuisut danskillu illersornissamut ministereqarfiat Issittumi piginnaasanik annertusaaniarnermut isumaqatigiissut oqallisaaqisoq pillugu isumaqatigiinniartutuaanngillat.

Isumaqatigiissummi taanna Illersornissaqarfiup timmisartuaqqat ungasianiit aquttakkat atorlugit nunatsinni immami nunamilu nakkutilliinerulernissaanut tunngasuinnaanngilaq. 

Savalimmiunimi Savalimmiut, Tuluit Nunaat Norgellu akornanni silaannakkut aarlerisaarinerunissamut radareqarfeqalersaarnermut aamma tunngavoq.

1,5 milliardit koruuninik Issittumi nakkutilliinerunissamut aningaasaliineq

Folketingip illersornissaq pillugu isumaqatigiissutitaaq 2018-imi akueraa. Saniatigut 4,8 milliardit koruuninik Illersornissaqarfimmut 2023-p tungaanut aningaasaliinissaq isumaqatigiissutaavoq.


Partiit illersornissaq pillugu isumaqatigiissusiortut sualummik Atlantikup Avannaani Issittumilu 2023-p tungaanut nakkutilliinerunissamut saniatigut 1,5 milliardit koruuninik 2019-imi aningaasaliipput.

 

Isumaqatigiissut Issittumi pinnaasanik annertusaaniarnermik atserneqarpoq, taassuma imarai:

 

- Savalimmiuni aarlerisaarinermut raadari (390 mio. kr.)

 

- Timmisartuaqqat ungasianiit aquttakkat nakkutilliissutit ungasissumut ingerlasinnaasut (750 mio. kr.)

 

- Nunatsinni sineriammut raadari (20 mio. kr.)

 

- Kalaallit Nunaanni illersornissamut ilinniarfik nutaaq  (50 mio. kr.)

 

Paasissutissarsiffik: Illersornissamut ministereqarfik
 

Nunaminnilu radareqarfeqalersaartoqarnera tunngaviatigut isumassarsiatsialaasoq, savalimmiormiut nunanut allanut naalakkersuisuat Jenis av Rana isumaqarpoq.  

- Massakkumit aarlerisaarinerusinnaasumik radareqarfeqalernissarput orniginarteqaara, Jenis av Rana oqarpoq.

Savalimmiormiut kissaataat

Danskilli radareqarfeqalersaarnermut suliniutaat savalimmiormiut naalakkersuisuisa akuersaaginnarnavianngikkaat aamma danskit savalimmiormiullu radareqarfeqalersaarnermut isumaqatigiissinnaanersut isumaqatigiinniarneranni paasinarsiumaartoq, taassuma ilanngullugu erseqqissaatigaa.  

- Danskit suliniutaannut akuersaaginnarunnaarnikuuvugut. Nunatsinni radareqarfeqalersaarnermut suliniutit aallaqqaataaniit naggataanut suleqataaffigerusuppavut, taanna oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Savalimmiut: Issittoq pillugu nammineq periusissiaqaqqaarluta ataatsimut periusissiussaagut

Taamaammat savalimmiormiut danskillu isumaqatigiinniarnermi immikkut eqqumaffigisassaat pingaarutillit arlaqarput. 

Assersuutigalugu kikkut radareqarfiliortuussanersut, kikkut radareqarfimmut inuttaliissanersut kikkullu radareqarfeqalersaarfimmi antennenik 30-t 40-llu akornanni amerlatigisunik piiaassanersut isumaqatigiinniassapput.

- Savalimmiormiut suliniutinut peqataarusupput. Suliniutit aallaqqaataaniit naggataanut suleqataaffiginissaat pissusissamisoorsoraarput, taama Jenis av Rana oqarpoq.

Issittumi piginnaasanik annertusaaniarnermut isumaqatigiissut nunatsini aamma oqallisaavoq. Ilaatigut Kangerlussuarmi nutaamik sakkutuunngorniarfimmik pilersitsisoqassasoq taaneqarpoq, taannali isumassarsiaq Naalakkersuisut isornartoqartippaat.

AAMMA ATUARUK Mette Frederiksen: Isumatigiissutit oqallisigeqqinnissaat nalinginnaalluinnarpoq

Naalakkersuisut siulittaasuata, Muté B. Egedep taarsiullugu sakkutuulersorani upalungaarsimasussanut ilinniarfeqalernissaa siunnersuutigaa.

Ukiamut aalajangivittoqarumaarpoq

Jenis av Ranap naatsorsuutigaa savalimmiuni politikerit radareqarfeqalernissamut oqallisissiaq oktobarip ingerlanerani aaliangiffigiumaaraat. Radareqarfeqalernissamut aaliangiinissaq savalimmiut parlamentianni Lagtingikkooqqaarnissaa, taassuma nassuiaatigaa.

- Isumaqatigiinninniutit naammasseriarpata, nunanut allanut ataatsimiitsitaliamut siunnersuutiga tusartissallugu aaliangiupparput, tamatuma kingorna isumaqatigineqarnerluta paasissavarput.

Savalimmiut qaqqaani taarsertariaqalersimasumik radareqarfeqareersimagaluarput. Ukiulli qulit qaangiummata taanna peerneqarpoq, Jenis av Rana taama paasissutissiivoq.

KNRip Naalakkersuisoq Pele Broberg qaqugu Issittumi piginnaasanik annertusaaniarnermut isumaqatigiissutip kingullermeersumik eqqartorneqanissaa oqallisigineqassanersoq paasiniaavigigaluarpaa.

Taannali maanna oqaaseqarumanngilaq.