Múte B. Egedep assammik arsartartut maligassiuisullu ukiortaamut oqalugiaammini nersualaarai

Siuaagut pilisarsimapput, uagut aamma ileqqaalaartarnissamut pikkorinnerussaagut, naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq. Tunngaviusumik inatsisissaq peqqinnissaqarfiullu ajornartorsiortuarnera oqaluuserai.
Nunarput pillugu takutitsilluarpusi. Angusaq kusanaq! Sukataarluni takutitsilluarneq, siuariarnerujussuuvoq tulluusimaarutissaq, naalakkersuisut siulittaasuat assammik arsartartunut oqarpoq. Assi © : KNR
Allattoq Christine Hyldal
januaarip 01-at 2024 20:42
Nutserisoq Connie Fontain

Assammik arsartartut VM-imut peqataanerat Lars Lennert Abelsenillu taekwondomi EM-ertoqarnerani bronzennannera.

2023-mi timersornikkut annertuumik angusaqartoqarpoq, Múte B. Egedellu (IA) ukiortaamut oqalugiaatini KNR-ikkut aallakaatinneqaqqammerluinnartoq taakkununnga tunngasumik aallarnerpaa.

- Nunarput pillugu takutitsilluarpusi. Angusaq kusanaq! Sukataarluni takutitsilluarneq, siuariarnerujussuuvoq tulluusimaarutissaq, naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.

Taassumali Dronning Margrethep tunuarniarnera Kunngissallu Frederiup januaarip 14-iani kunnginngortussanngornera oqaaseqarfiginngilaa. Dronningip tunuarniarnini ukiortaamut oqalugiaammini oqaatigaa.

Arnat assammik arsartartut uterfigeqqeriarutsigit taakku Norgemi Stavangerimi VM-ertoqarneranit ujaminik angerlaassinngillat – taamaakkaluartorli nunarsuarmi pikkorinnerpaanut qasusuissuseqarlutik unammipput. Assammik arsartartut nunarsuarmi pissartaanerminnik illersuisunut unamminerminni aqqanilinnik isertitsipput.

- Ukiut qulit matuma siorna anngunnissamut peqataanissamullu pilersaarutit aallartipput. Ukiut qulit ingerlaneranni anngunniukkiartarput ajorsartaraluarlutik–  tunniutiinnanngisaannarlutik.

- Eqqaamatigu inuiattullu aamma isumassarsiorfigalugu, assammik arsartartutta arnat siunissamut takorluugaqarlutillu anguniagaqarsimanerat. Aqagussaq kisiat pinnagu siunissarli periarfissiisoq upperalugu angusaqarluarput, Múte B. Egede kaammattuuteqarpoq.

Amerlanerusut ilinniassasut

Assersuutigineqartorlu taanna oqaluarnerani tamarmi ilaavoq. Ilinniarnermut atatillugu:

- Nunatsinni aammalumi nammineq inuttut unammilligassagut pitsaanerusumik qaangissagutsigit ilinniarneq periarfissatsialaavoq. Ilinniarsimasuunermi qulakkiigassat pitsaasut amerlaqaat. Assersuutigalugu pingaarnertullu imminut napatinneq.

- Ilinniagaqarnermi aamma tassaavoq nunatsinni naligiinnginnerup akiornissaanut aqqutissat pingaarnerit ilaat. Nunatsinni ilinniarsimasut amerliartuinnarnerat Naalakkersuisut nuannaarutigeqaarput, sulili amerlanerunissaat soorunami kissaatigaarput. Tamanna kiffaanngissuseqarnerunissamut matuersaataammat.

Siuaagut pilisartut

Nunarsuarmilu akit qaffasingaatsiarnerani inuttut nammineq aningaasaqarnermut atatillugu:

- Nunarsuarmili akit aqussinnaangilagut. Taamaattumik qanortoq uagut inuttut aamma ileqqaalaartarnissamik iliuuseqartuarta.

- Qanga siulersuagut ataqqinartut pikkorissimaqaat. Ullunimi ilungersunarsinnaasunut pilillutillu ileqqaarillutik pisarsimanerat, pisortanullu isumalluuteqaratik inuusinnaasarsimanerisa takutippaat qanoq kalaallit naleqqussallaqqissimatiginerat aammalu ikioqatigiillaqqittarsimatiginerat. Tamanna nukittorsaaffigisariaqaripput pissutsit ersersippaat.

Tunngaviusumillu inatsisissaq tusaamaneqarluartoq piareerpoq, saqqummiunneqarpoq, nalliuttorsiutigineqarpoq, toqqorneqarlunilu – uagutsinnillu innuttaasunik ilaatitsinnginnera pissutigalugu isornartorsiorneqangaatsiareerluni qaqinneqaqqilluni nutaamik oqallisigineqaqqilerpoq. Kalaallimmi pineqartut nunatta namminiilivinnissaanut/namminiilivissappat siullermeertumik tunngaviusumik inatsisissaanut atatillugu tusarniarneqanngillat.

114 millionit naammanngitsut

Innuttaasut inatsisissatut siunnersuummut qanoq isumaqarnersut tusarniarneqarnissaat ukiakkut ataatsimiinnermi aalajangerneqarpoq.

- Suliaq tamanna Naalakkersuisuni aallartereerparput, naalagaaffinngornissatsinnummi angusaqarnissatsinnut piumassuseqaqaagut, Múte B. Egede oqarpoq.

Suliamut peqataanissarsi pingaartillugu qanoq pitsaanerpaamik iliorsinnaanerluta Naalakkersuisunit maanna pilersaarusiorpugut. Pilersaarutip ukiup massuma affaani siullermi naammassinissaa naatsorsuutigaarput.

Kiisalu sammisaq oqallisigineqartuartoq, sammisarlu ukioq manna aamma oqaluuseringaatsiagarput: Tassa peqqinnissaqarfik. 

- Peqqinnissaqarfipput ajornartorsiorpoq pitsaanerungaartariaqarporlu, Múte B. Egede oqarpoq.

- Peqqinnissaqarfimmut 2024-mi aningaasanut inatsisissamit aningaasaliissutissat missingersuusiorfiusuni katillugit 114 millionit koruuninik ilavagut. Aningaasaliinerunitsigut qulakkiikkatta ilaat tassaapput; Pinartumik napparsimalernermi ajutoornermilu katsorsarneqarnissap qulakkeerneqarnera, kræftimut atatillugu suliarineqarnerup qulakkeerneqarnissaa, sulisussarsiortarnerup sulisullu sulisoriinnarnissaasa ilinniartitaanerisalu pitsanngorsaavigineqarnissaat. Peqqinnissaqarfimmi sulisorpassuit tamaviaarlutik suliuartut qamannga pisumik qujaffigerusuppakka.