Meeqqat mikisut 1 tiimiinnaq issiaannarlutik isiginnaartarnissaat WHO-p inassutigigaa

Nunarsuaq tamakkerlugu peqqinnissaq pillugu suliniaqatigiiffik WHO meeqqat mikisut qarasaasianik assingisaanillu atuisarnissaannut najoqqutassanik nutaanik saqqummiussivoq.
Assi © : Miika Silfverberg/Flickr Creative Commons
Allattoq Ritzau
apriilip 24-at 2019 12:16
Nutserisoq Simon Uldum

Meeqqat marluk sisamallu akornanni ukiullit ullormut sivisunerpaamik akunnermi ataatsimi "issiaannarlutik isiginnaartassapput".  Nunarsuaq tamakkerlugu peqqinnissaq pillugu suliniaqatigiiffik WHO taama kaammattuuteqarpoq.

Naalagaaffiit Peqatigiiffiit suliniaqatigiiffiat najoqqutassanik nutaanik pingasunngornermi saqqummiussaqarpoq.

WHO naapertorlugu meeqqat suli ukioqalinngitsut tv-mik isiginnaartinneqaratillu qarasaasiarsortassanngitsut ilaatigut kaammattuutigineqarpoq.

"Issiaannarluni isiginnaarnermi" ilaatigut pineqarput tv-mik isiginnaarneq aamma qarasaasiakkut tablettikkulluunniit spillerneq.

WHO najoqqutassanik taama ittunik siullerpaamik saqqummiussaqarpoq.

Pualavallaalinnginnissaq allanillu nappaateqalinnginnissaq anguniarlugu timersortarnissaq sinilluartarnissarlu suliniaqatigiiffiup aamma kaammattuutigaa.

- Timersorneq peqqinnartoq, issiaannarluni uninngaannarneq sinittarnikkullu ileqqorisat meeqqat mikinerminni sungiuttarpaat. Taamaammat meeraanermi, inuusuttuunermi inersimasuunermilu ileqquliussassat sunniuteqarfiginissaannut periarfissaqarpugut, WHO taama allappoq.

Meeqqat suli ukioqalinngitsut sapinngisamik annertunerpaamik sammisaqartinneqartassapput – ilaatigut natermi pinnguartinnerisigut.

Issiaannassagaangatalu, suliniaqatigiiffiup kaammattuutigaa qarasaasiarsortinnagit atuffanneqartassasut.

Meeqqat 1-4-nik ukiullit ullormut akunnerni ikinnerpaamik pingasuni timersortillugit sammisaqartinneqartassapput.

- Meeqqat issiaannartarnerat - soorlu assersuutigalugu pisunnatik sikkileratillu biileraangamik, atuarfimmi issiagaangamik, tv-mik isiginnaaraangamik qarasaasiallu assigiinngitsut atorlugit spilleraangamik - ileqquliunneqaleraluttuinnarpoq peqqissutsimullu akornutaalluni, WHO taama allaaserisaqarpoq.

Meeqqat qanoq sivisutigisumik ullormut sinittarnissaannut – kingulliartarneri ilanngullugit - suliniaqatigiiffik nalunaarusiamini aamma inassuteqarpoq.

Naalungiarsuit pingasunik qaammateqalernissamik tungaanut ullormut nalunaaquttap akunnerini 14-17-ini sinittarnissaat kaammattuutigineqarpoq. Meeqqallu sisamanit aqqanilinnut qaammatillit ullormut nalunaaquttap akunnerini 12-16-ini sinittarnissaat kaammattuutigineqarluni.

Meeqqat 1-2-nik ukiullit nalunaaquttap akunnerini 11-14-ini sinittarnissaat kaammattuutigineqarpoq, meeqqallu 3-4-nik ukiullit nalunaaquttap akunnerini 13-ini sinittassallutik, najoqqutassani nutaani tamanna atuarneqarsinnaavoq.

/ritzau/