Namminersorlutik Oqartussani isumannaatsumik attaveqaatilersuineq kinguaattoorfiusoq

Namminersorlutik Oqartussani Danmarkimilu aalajangiisartut isumannaatsumik attaveqaateqalernissaat suli sulissutaavoq. Tamanna coronap ajornartoortitsinera peqqutaalluni kinguaattoorfiusoq, ministereqarfik ilisimatitsivoq.
Nunatsinni isumannaatsumik attaveqaatilersuineq nunatsinnut angallanneq ammaanneqaqqippat nanginneqassasoq, nunanut allanut naalakkersuisoqarfik ilisimatitsivoq. Asseq toqqorsivimmit. Assi © : Blogtrepreneur/flickr
januaarip 24-at 2021 11:56
Nutserisoq Hanne Petersen

Politikerit Naalakkersuisullu atorfilittaat isertortumik oqaloqateqarnitik allanit anngiortumik tusarnaarneqannginnissaat qulakkeerumallugu, danskit illersornissaqarfiata Issittumi Sakkutooqarfiannukartariaqartuarsinnarput.

Namminersorlutik Oqartussanimi nunatta avataanut isumannaatsumik attaveqatigiittarfiliorneq kinguaattoorfiuvoq. 

Nunanut allanut naalakkersuisoqarfik KNR-imut taama uppernarsaavoq. 

Danmarkimi aalajangiisartut isumannaatsumik attaveqateqarsinnaapput: 

Christiansborgimi, Illersornissamut ministereqarfimmi Københavnimilu ministereqarfinni allani poltikerit atorfilittallu isumannaatsumik attaveqaqateqarsinnaaqqullugit, taakkunani isumannaatsunik attaveqaateqarlunilu attaveqatigiittarfeqarpoq.

Tusarfik: Illersornissamut ministereqarfik

Namminersorlutik Oqartussat Nuuk Centerip illorsuani allaffeqarfissuanni init ilaat immikkut ittunik atortorissaarutilersorlugu isumannaatsumik attaveqatigiittarfinngussaaq. 

Ini taanna piariingajalerpoq, kisianni matulertinnagu parnaarsaatilertinnagulu piareernavianngilaq. Danmarkimilu suleqatit nunanut allanut isumannaatsunik attaveqarnissamut atortorissaarutilersuiartorlutik sulisunullu inimik taassuminnga atuinermik ilitsersuiartorlutik nunatsinnukassapput.

Coronalli ajornartoortitsinera peqqutaalluni maannamut ajornarsimasoq, illersornissamut ministereqarfik allappoq.

- Tassa imaappoq, Namminersorlutik Oqartussani isumannaatsumik attaveqaatilersuisoqaleruttorpoq, tamannali kinguaattoorfiuvoq, aamma Danmarkimi teknikerit nunatsinnut attaveqaatilersuiartortussat sulinerannut.

AAMMA ATUARUK Namminersorlutik Oqartussat avataanit kilitsissianit tusarnaarneqannginnissaminnut isumannaannerulerniartut

- Isumannaatsumik attaaveqaatilersuineq ajornarunnaarpat nanginneqassaaq. Namminersorlutik Oqartussaneersullu Danmarkimi oqartussanik attaveqassatillutik Issittumi Sakkutooqarfimmi isumannaatsumik attaveqatigiittarfik utaqqiisaa atorsinnaavaat.

Isummannaallisaaneq nunarpullu pingaarnertut sammineqartut

Nunarput Issittumilu isumannaallisaanermut politikki, Illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuisa sillimaffissanik ukiumoortumik siorna naliliinerminni pingaarnertut oqaluuseraat. Aamma ukioq manna taamaaliussapput. 

Nunarput Issittorlu sillimaffissanik naliliinermi ilanngunneqartut:

* Nunat marluk Issittoq pillugu sillimaffissanik 2020-mi naliliinermi immikkut taaneqartut ukuupput: Rusland Kinalu.

 

* Rusland Issittumi sakkutooqarnikkut annertusaasoq, timmisartuilu malersuutit nunatta silaannaatigoorsinnaalerlutillu sakkutooqarfinnik aarlerinartorsiortitsisinnaasut eqqaallatsiarneqarpoq.

 

* Aamma Kina nunatsinni sunniuteqarniarsariinnassangatinneqarpoq.

Tusarfiit: Illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartui 

Taamaakkaluartoq Issittumi Sakkutooqarfik taamaallaat nunatsinniit Danmarkimut toqqaannartumik attaveqaateqarpoq.

Tassa imaappoq, nunanit allaneersut nunatsinni isertortumik oqaloqatigiinnernik anngiortumik tusarnaaratarsinnaapput. 

AAMMA ATUARUK FE: Russit timmisartuutaat malersuutit Kalaallit Nunaannut aarlerinarsinnaapput

Isumannaatsunillu attaveqaatilersuinissaq ukiuni kingullerni pingaaruteqarneruleriartuinnartoq, Danmarkip nunani tamalaani pissutsinik mississuisoqarfiani ilisimatusartuuneq Flemming Splidsboel erseqqissaavoq.

Nunat allat, soorlu Kina Ruslandilu, nunatsinni attaveqaatinut anngiortumik tusarnaarnissamik soqutiginnerataannaapput. Taakkua ilisimatusartuunerup oqarnera naapertorlugu taamaalioqqaartoorataannaapput.

- Isertortumimmi paasiniaasartut siunissamut nalorninartumut sapinngisamik pitsaanerpaamik piareersartarput, nunallu allat isertortumik paasiniaasartui Kalaallit Nunaannut tunngatillugu aamma taamaaliortarput.

Assi © : Diis

Foto: Dansk Institut for Internationale Studier

- Kalaallit Nunanni pisut sapinngisamik paasisaqarluarfigerusullugit paasissutissanik pissarsiortarput, Illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuini aamma misissueqqissaartartuusimasoq Flemming Splidsboel oqarpoq.

Kina, Rusland USA-lu

Kina Ruslandilu nakkutiginnittartut ilisimaneqareerpoq.

- Tamanna piginnaasaqarfigalugulu taamaaliornissaminnullu sapiutinngitsut takoreerparput. Anngiortumik tusarnaarnissaminnut, qarasaasiat serveriinut anngiortumik isernissaminnut, oqarasuaatikkut oqaloqatigiinnernut anngiortumik tusarnaarnissaminnut allaallumi anngiortumik tusarnaarutinik illuni atortulersuinissaminnut sapiutivinngilluinnartarput, ilisimatusartuuneq oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Norgep Rusland qarasaasiakkut peqquserluttuliorsimaneraraa

Kisianni Kina Ruslandilu nunani anngiortumik tusarnaaratarsinnaasuni kisiartaagunanngitsut, ilisimatusartuuneq naliliivoq. Allaallumi danskit naalagaaffiata iligisaata ilaat, assersuutigalugu USA, nunatsinni pisut pillugu paasisaqarusuttut ilageratarsinnaavaat.

Nunallu taakkua pingasut pissaanilissuusut anngiortumik tusarnaaratarsinnaanerat eqqarsaatigalugu nunatsinnit nunanut allanut attaveqaatit isumannaatsuusariaqarput.

- Tamanna Issittup assortuussutaaneruleraluttuinnarneranik ersersitsilluinnarpoq. Tamatumani Kalaallit Nunaat qitiusumik inissisimavoq, taamaammallu isumannaatsunik attaveeqatilersuisoqarnissaa pisariaqarneruleraluttuinnarpasippoq, Flemming Splidsboel oqarpoq.

Nunatsinni isumannaatsunik attaveqaatilersuineq nunatsinnut angallanneq ammaanneqaqqeriarpat nangeqqinneqassasoq, Namminersorlutik Oqartussat naatsorsuutigaat. 

Nunatsinnut nalinginnaasumik angallanneq februaari ilanngullugu matoqqavoq.