Kalaallit paasititsiniaaffigineqarnikkut Danmarkimi pisinnaatitaaffitik pillugit ilisimanninnerulissasut

Kalaallit Københavnimi Illuutaat nuna tamakkerlugu suliniuteqarnermigut uumissuineq pissutigalugu pinerlunnerit nalunaarutiginissaannut kajumissaariniarpoq oqalutseqarsinnaatitaanerlu pillugu ilisimasaqarnerulersitsiniarluni.
Kalaallit Københavnimi illuutaat Assi © : Thomas Rousing/Ritzau Scanpix
juunip 29-at 2026 15:35
Nutserisoq Medea Olsen

Naak assigiinngisitsinermik misigisaqartartut amerlanerunerat misissuinernit nalunaarusianillu takutinneqartoq, kalaallit ikittuinnaat uumissuineq pissutigalugu pinerlunnerit nalunaarutigisarpaat.

Uumissuineq pissutigalugu pinerlunnernik nalunaarutiginnittarneq oqalutseqarsinnaanerlu pillugu pisinnaatitaaffik, Danmarkimi nuna tamakkerlugu paasititsiniaanermi ’Vidste du det? Dine rettigheder som grønlænder i Danmark’-imi ukkatarineqarput.

Paasititsiniaaneq upernaaq manna aallartippoq maannamullu millioninit amerlanerusunit peqataaffigineqarluni.

- Kalaallinit uumissuineq pissutigalugu pinerluffigineqarsimasunit, pissutsit massakkorpiaq ima inneranni, nalunaarutiginnittoqarpianngingajavittarpoq, Leise Johnsen, Københavnimi Kalaallit Illuutaanni pisortaq oqarpoq.

- Politiinut nalunaarutiginngikkaanni, taamaattoqarneq ajortutut isikkoqalissaaq, assersuutigalugu, politiit nalunaarsueqqissaarneranniinngimmata. Tamatumalu ilumuunnginnera nalunngilarput, taanna nangippoq.

QINNGARSORNIKKUT PINERLINEQ SUUA?

  • Qinngarsornikkut pinerlineq tassaavoq inunnut ataasiakkaanut soorlu inuiannit aalajangersimasuneersunut aalajangersimasuneersuusorisanulluunniit assersuutigalugu ammip qalipaataanik assigiinngisitsinermik tunngaveqartumik ilaatigulluunniit tunngaveqartumik qinngarsuineq.
  • Qinngarsornikkut pinerliineq ammip qalipaataanik, suminngaanneersuunermik inuiaassusermilluunniit, upperisamik, suiaaqatiminoortuunermik suiaaqatiginngisaminoortuunermilluunniit, suiaassutsimik innarluuteqarnermilluunniit assigiinngisitsinermik tunngaveqartuunersoq apeqqutaalluni pillaatissartaqartarpoq.
  • Pillaanermut inatsimmi § 226 b, ammip qalipaataanik assigiinngisitsinnginnissamut inatsit imaluunniit pillaanermut inatsimmi § 81, nr. 6 qinngarsornikkut pinerliinernik suliani pillissanissamik aalajangiinissamut tunngavigineqartarput.

Najoqqutaq: Politiit qullersaqarfiat/Rigspolitiet

Inuit Kalaallit Nunaanneersut arlallit inuunermik nutaamik, angerlarsimaffimmit kilometerinik tuusindilinnik arlalinnik ungasitsigisumi aallartitsinerminni misigisatik, videoni tulleriiaartuni oqaluttuaraat. 

Taakkua aaqqissuusseriaasermit, inuk pinnagu isikkoq tunngavigalugu naliliiffiusartumit, naapinneqartarneq oqaluttuaraat.

Kalaallit Nunaanninngaanneersuunertik pissutigalugu suliffittaarniarnerup ajornakusoornera imaluunniit suliffimmi nikanarsarneqartarneq oqaluttuaraat.

Assigiinngisitsineq, saassunneqarneq innuttaasutullu pingaannginnerusutut misigineq pillugu.

“Oqaatsit arlaqanngitsut timimut, imminut tatiginermut, sunniuteqartarput,” ataaseq oqaluttuarpoq allalu ima oqarluni:“Assigiinngisitsinerup qanoq sunniuteqartigisinnaanera ukiorpassuit qaangiummata paasivara”

Taamaattumik uumissuineq pissutigalugu pinerluffigitikkaanni qanoq iliuuseqarnissap nalunnginnissaa pingaaruteqarpoq, Leise Johnsen oqaluttuarpoq.

Danmarkimi Naalagaaffiup Politiivi, uumissuineq pissutigalugu pinerlunnerup qanoq nalunaarutigineqarnissaa pillugu Kalaallit Illuutaanni siornatigut saqqummiinikuupput.

Uumissuineq pissutigalugu pinerluttuliorneq tassaasinnaavoq inummut eqimattakkaamut aalajangersimasumut attuumassutilimmut saassussineq, sioorasaarineq aserorterinerluunniit. 

Oqalutseqarsinnaatitaaneq

Aammattaaq oqalutseqarsinnaatitaaneq paasissutissiissutigineqarpoq.

Leise Johnsenip oqarnera naapertorlugu, kalaallit amerlanerusut pisortanut saaffiginnikkaangamik oqalutseqarsinnaanertik pillugu ilisimasaqarnissaat pingaaruteqarpoq.

Kommunemit ikioqqulluni saaffiginnittup pisinnaatitaaffini ilisimaannanngikkai paasivarput

- Kommunimut ikiortissarsiortut kisimik pisinnaatitaaffimminnik ilisimanninngitsut, aammali sullissisut tamanna nalugaat paasivarput.

- Taamaattumik kalaallit paasineqarnissaannut immikkut ittumik pisinnaatitaaffeqarnerata qulakkeerneqarnissaa tamannalu nutserinikkut pissasoq, danskit kommuniini maluginiarneqarnerulernissaa neriuutigingaarpara, taanna oqarpoq.

Leise Johnsen kalaallit Københavnimi illuutaanni pisortaavoq.  Assi © : Johan Nilsson/TT/Ritzau Scanpix

Leise Johnsenip paasititsiniaanerup siammarterluarneqarnera iluatsilluarpoq. Sulili suliniuteqartoqarnerunissaanut pisariaqartitsisoqarnera erseqqissarpaa. 

Danskit naalakkersuisuisa naggueqatigiinnik allanik nikaginninnerup akiornissaanut iliuusissatut pilersaarutaat siorna januaarimi saqqummiunneqartoq tunngavigalugu taama suliniuteqartoqarpoq.

- Pisinnaatitaaffiit pillugit paasissutissiisoqarnera ajunngeqaaq, sulili annertunerusumik iliuuseqartoqartariaqarpoq, tamannalu anguniarlugu aningaasarpassuit, oqaloqatigiinnerpassuit inuppassuillu pisariaqartinneqarput, taanna oqarpoq.