Johan nunatsinneersoq Ukrainimi qaattartumeerisoqarnerani itertitaasoq: Annilaarnaqaaq

Johan Høeg Hansen inuit 13-it meerarlu pingasunik ukiulik peqatigalugit Ukrainemit qimaaniarsaripput. - Angalaneq uippallernarpoq tarnikkullu sakkortulluni. Rumæniellu killeqarfianit 30 kilometerisut maanna ungasitsigisumiikkatta suli apuutinngilagut, taanna oqarpoq.
marsip 01-at 2022 14:28

Nunatsinneersup Johan Høeg Hansenip Kievimi najugaqartup Ukrainemit sorsuffiusumit maanna qimaasorpassuit ikiorpai.

Qaartarumeerisoqarneratami qannguluppalorujussuarneranit sisamanngormat ullaakkut itertitaapput.

- Qanngorpalorujussuarnerata itertippaatigut. Taava qimaaffissatsinnukarpugut. Kievimi innuttaasut amerlanerpaat piareersareerput. Nerisassaminnik imigassaminnillu peqqumaasereerlutik ininut eqqorneqatsaaliorluni qimaaffissamukarput, nunatsinneersoq Johan Høeg Hansen oqarpoq.

Taassuma danskit illersornissaqarfianni sakkutuujunikuugami qaartartut nipaat tusartareerpai. Kievilli qaartartumeerneqarnissaa takorlooruminaatsissimagaluarpaa.

AAMMA ATUARUK Guvernørip Ukrainep illoqarfiisa annersaata tulliata qeqqata rakettinik saassunneqarsimanera nalunaarutigaa

- Annilaarnaqaaq. Ilimaginngikkaluarparput taamaattoqarnissaa, piareersarfiginikuulluguli. Danskit illersornissaqarfianni sakkutuutut Bosniami Afghanistanimilu misilittagaqareerpunga, qaartartumeerillu misigisaqarfigereerlugit. Kisianni Kievimi qaartartunik igeriuttakkanik nakkaatitsisoqarnissaa piviusunngorsinnaarpasinngikkaluarami qaartartumeerisoqarnera suli tupannarpoq, Johan Høeg Hansen oqarpoq.

Ruslandillu præsidentiata Putinip qaartartui aseruatiteriinnanngillat. Nunammi innuttaasuinut aamma ilungersortitserujussuarput.

Angalaneq uippallernartoq

Aamma nunaminngaanniit qimaaniarneq ilungersunartorujussuuvoq. KNR-ip ippassaq oqaloqatigimmagu, Johan Høeg Hansen inuit 13-it meerarlu pingasunik ukiulik peqatigalugit Ukrainemit qimaaniarsaripput.

- Angalaneq uippallernarpoq tarnikkullu sakkortulluni. Rumæniellu killeqarfianit 30 kilometerisut maanna ungasitsigisumiikkatta suli apuutinngilagut. Angalanerput uippallernarmat, ullut marluk qasuersarnissarput aalajangiunnikuuarput. Timikkummi tarnikkullu suli qasoqqavugut, Johan Høeg Hansen oqarpoq.

Naalagaaffiit Peqatigiit qimaasut pillugit suliniaqatigiiffiat naapertorlugu biilit Rumæniamut killeqarfiup eqqaani tunuleriiaannerat 20 kilometerisut takitigaaq.

AAMMA ATUARUK Naalagaaffiit Peqatigiit: Inuit milliuunit affaat sinnerlugit Ukrainemit qimaapput

Johan Høeg Hansenilu qimaanissaminik periarfissaqaraluarluni Ukranimi innuttaasunik tulluusimaartuusut ikiuiniartutullu taasaminik ikiuiniarluni Ukrainemiiginnarniarluni aalajangerpoq.

- Sorsoqataanavianngilanga, inuilli tamaaniittut ikiornissaannut peqataaniarpunga. Sumiiffinnilu navianartorsiunngitsutut misigisimatillunga tamaaniiginnassaanga, Johan Høeg Hansen oqarpoq.

Inuit sisamanngormat ullaakkut 660.000-it Ukrainimit Ruslandip Ukrainemik sisamanngormat saassussineraniilli qimaareerput.