Isertuussaq: Air Greenlandip Dansk Metalillu isumaqatigiissut nutaaq nipaarsaarukkaat

Timmisartumi mekanikerinut isumaqatigiissut nutaaq nammineq takutsaaliugaavoq. Tamanna isumassarsiatsialaasoq, aningaasarsiornermi ilisimasalik naliliivoq.
Dansk Metalip Air Greenlandillu isumaqatigiissut nutaaq Københavnimi Isumaqatigiissitsiniartarfimmi apriilip ulluisa aappaanni isumaqatigiissutigaat. Assi © : Christine Hyldal/KNR
apriilip 22-at 2022 15:00

Dansk Metalip Air Greenlandillu timmisartumi mekanikerit pillugit nutaamik isumaqatigiinniarnerit iluatsinngisimaarneranni oqaatsit sakkortuut atorpaat.

Suliumajunnaarnissat mattussinissallu nalunaarutigineqarput, Air Greenlandip timmisartuutai taamaalillutik apriilip aallartinneranit nunamiiginnartussaarpasilerput – tamanna atlantikoq qulaallugu timmisartuussinernut aamma atuulluni.

Siorasaarutilli piviusunngunngitsulluunniit taamaatiinnarneqarput. Dansk Metalip Air Greenlandillu isumaqatigiissut nutaaq Københavnimi aaqqiagiissaaniartarfimmi apriilip ulluisa aappaanni isumaqatigiissutigaat.

Tamatumalu kingorna nipaannerinnarsuuvoq.

AAMMA ATUARUK Suliumajunnaartoqassanngilaq: Air Greenland flymekanikerillu isumaqatigiipput

Sulisut peqatigiiffiata timmisartuutileqatigiiffiullu qanoq isumaqatigiissuteqarsimamertik paasissutissiissutigerusunngilaat. Isumaqatigiissut nutaaq tamanut saqqummiunneqassanngitsoq isumaqatigiissutip ilagigaa, Dansk Metalip Air Greenlandillu KNR-imut paasissutissiissutigaat.

Dansk Metalillu timmisartumi mekanikerit peqatigiiffigisaasa akissarsiat Danmarkimi Europallu sinnerani maannakkut akitigut qaffakkiartornerannut naleqquttunngorlugit qaffanneqarnissaat pingaarnertut piumasaraat.

Immikkut ilisimasalik: Isumaqatigiissut sulisunut allanut ussassaataassanngilaq

Taamaammat timmisartumi mekanikerit akissarsiaqarnerulersimanersut ilisimaneqanngilaq.

Taamaattoqarsinnaalluartorli, Sydbankimi piginneqataassutinik misissueqqissaarnermi pisortaq, timmisartuutileqatigiiffiit ingerlanneqarnerannut ilisimasaqartoq, Jacob Pedersen naliliivoq.

Taassuma Europami akit qaffakkiartornerat pissutigalugu isumaqatigiissutit atuuttut isumaqatigiissutaalertussanilu akissarsianut tunngasut pingaartumik piumasaqaataasarnerat pingaarnertut pissutigalugu ukiuni qulikkaani isumaqatigiinniartarnerit ajornarnerussasorai.

Aningaasat naleerukkiartornerat suua?

Aningaasat naleerukkiartornerat tassaavoq aningaasaatit ikinnerusunik pisissutigineqarsinnaaleriartornerat.

 

Nioqqutissat akisuneruleraangata aningaasat naleerukkiartorneranik taaneqartarpoq. Tassa isertitat nioqqutissanut atorneqartut annertunerulertarput.

 

Nioqqutissat akikilligaangata atuisartut aningaasartuutaat appartarput. Taamaattoqaraangat aningaasat naleerukkiartornerat annikilliartortoq oqaatigineqartarpoq. Inuit taamaalillutik pisissutissaqarnerulertarput.

 

Akit, atuisut akiligassaat, maannakkut qaffakkiartorput – taamaalilluni aningaasat – Danmarkimi Europamilu – naleerukkiartorlutik, tamanna pingaartumik uuliap, gassip nukissiuutillu allap akiisa qaffakkiartorneranik pissuteqarpoq.

 

Danmarkimi aningaasat naleerukkiartornerat ukiumi ataatsimi 5 procentip missaanik qaffappoq.

- Tassa imaappoq isumaqatigiissutit siornatigut takusartakkatsinnit akissarsiaqarnerulersitsisassapput.

Taamaammat pingaartumik Air Greenlaandimut isumaqatigiissutip tamanut saqqummiutinnginnera pissutissaqarluartoq, Jacob Pedersen naliliivoq.

- Timmisartuutileqatigiiffittut sulisut allat taama akissarsiaqarnerulertiginissamik kissaateqalinnginnissaat kissaatigigaanni taava nipaarsaarussinissaq kissaatigineqartarpoq.

Immikkut ilisimasalik: Air Greenlandimut aningaasartuuteqarnerulersumut aarlerinartoq

Atuisut Danrmarkimi aningaasartuutaat maannamut amerligaluttuinnarput - ukiup ataatsip ingerlanerinnaani procentpointit tallimat sinnilaarlugit - Kalaallit Nunaannili atuisut akit qaffamininnarannik malugisut.

Taamaammat Air Greenlandip timmisartumi mekanikerinut akissarsiaqarnerulersitsinissaq itigartitsissutigaa. Tassunga taarsiullugu timmisartuutileqatigiiffiup SIK-p HK-llu Air Greenlandimi sulisunut 275-inut isumaqatigiissutaata nalinganut akissarsianik qaffaanissaq neqeroorutigaa.

Tunngavilersuutigineqartorli Dansk Metalimit naammagineqanngilaq. Sulisut peqatigiiffiata oqarnera naapertorlugu aningaasat naleerukkiartornerat Kalaallit Nunaannut aamma eqquissaaq, taamaammallu akissarsiat qaffanneqartariaqarlutik.

Isumaqatigiinnerup tunuliaqutaa: Isumaqatigiissutit qaangiussimasut

 
Air Greenlandip timmisartumilu mekanikerit isumaqatigiissutaata 2020-mi qaangiuppoq, coronali timmisartuutileqatigiiffiullu unammissutai pissutigalugit 2021-mut sivitsuiniarlutik paaseqatigiinnikkut isumaqatigiissutigineqarpoq.

 

Maannali 2022-mi timmisartumi mekanikerit akissarsiaqarnerulerusupput. Tamanna Air Greenlandip itigartitsissutigaa. Taamaammat Dansk Metal Københavnip Kangerlussuullu akornanni timmisartuussinermi apriilip ulluisa qulingiluaannit suliumajunnaarsinnaanermik aarlerisaaruteqarpoq.

 

Air Greenland akissuteqarluni timmisartumi mekanikerit, Dansk Metalimi ilaasortaasut tamarmik mattunniarpai. Mattussiniarneq taanna timmisartumi aquttunut angallannermilu sulisunut aamma atortussanngortinneqarpoq.

Suliumajunnaarnerli mattussinerlu piviusunngunngillat, Air Greenlandimmi Dansk Metalillu isumaqatigiissut nutaaq Københavnimi apriilip ulluisa aappaanni isumaqatigiissutigaat.

Timmisartuutileqatigiiffiup Dansk Metalimit piumasaqaat malissimaguniuk tamanna timmisartuutileqatigiiffiup aningaasaqarneranut aarlerinartoqartoq, Jacob Pedersen isumaqarpoq.

- Aningaasat naleerukkiartornissaat malillugu akissarsianut qaffaasoqartassappat tamanna suliffeqarfippassuarnut kingunerluuteqassaaq. Pingaartumik suliffeqarfinnut nalinginnaasumik unammillerfiusunut.

AAMMA ATUARUK Nunatsinni timmisartuni teknikerit: Air Greenland nikeriartinnagu isumarput aalajangiusimassavarput

Tamanna Air Greenlandip isumaqatigiinnginnermini aamma oqaatigaa: Tassa timmisartuutileqatigiiffiup Nuummi Ilulissanilu mittarfiit allineqarnerani unammillerteqarnerulernissartik naatsorsuutigigamiuk, aningaasartuutini appasitsinniartariaqarpai.

Timmisartuutileqatigiiffik timmisartumi mekanikerit akissarsiaqarnerulernissanut akuersisimassaguni tamanna nalinginnaanngitsoq, Jacob Pedersen isumaqarpoq.

- Taava aningaasat nalingat suliluunniit appariartulinngitsoq, aningaasarsiat qaffakkaanni ajutoornissamut alloriarneq siulliussaaq.

Taassuma inernerit nipituumik oqaluuserinnginnissaanut tamanna Dansk Metalimit 'akiliutaasinnaasoq' nalilerpaa.

- Isumaqatigiissummi taamaattoqarsinnaasoq takorloorneqarsinnaavoq. Taakkuli oqaluuserineqannginnissaanut akissutitut piumasaqaatigineqarsimasinnaapput,  Jacob Pedersen oqarpoq.