Nipilersortartoq Neriusaarlu kulturilerisunut nersornaasiuttakkamik tunineqartut

Taalliortoq erinniortorlu Mads Grønvold, atuagassiarlu Neriusaaq sinnerlugu sulialik Namminersorlutik Oqartussat Kalaallit Nunaanni kulturilerisunut nersornaammik ukioq manna tunineqarput, inuillu pisinnaatitaaffiinik ilungersuutiginnittoq ukioq manna aamma kajumissaaserneqarluni.
Nivi Christensen atuagassiaq Neriusaaq sinnerlugu nersornaasiuttakkamik tunineqarpoq. Assi © : KNR
juunip 21-at 2021 13:56

Namminersorlutik Oqartussat kulturilerisunut nersornaataat taalliortumut erinniortumullu Mads Grønvoldimut, atuagassiamullu Neriusaaq-mut ukioq manna tunniunneqarpoq, inuttullu pisinnaatitaaffiit pillugit ilungersuutiginnittoq Seqininnguaq Lynge Poulsen aamma kajumissaaserneqarluni.

AAMMA ATUARUK Aaja Chemnitz Larsen Folkemødetip oqaloqatiginnilluarnnaanermut nersorinninniutaanut toqqarneqartoq: Una Kalaallit Nunaannut nersuineruvoq

Mads Grønvold nipilersornerup silarsuaani ukiorpassuit ingerlaneranni tunniussani pillugit nersorniarneqarpoq, Nivi Christensenillu eqqumiitsulianut kulturimullu tunngasunut atuagassiami "Neriusaaq"-mi sulinini nersorneqaatigalugu.

Atuagassiaq "Neriusaaq" 1990-imili saqqummersinneqartalerpoq, Kalaallit Nunaanni kulturilerinermut tunngasunik allaaserinnittarluni.

Inuppassuit atuagassiamut ukiut ingerlaneranni tunniussarisimasaannik nersuiniarnerusoq Nivi Christensenip oqaatigaa:

- Uannut isumaqartorujussuuvoq, inunnulli 350-inut ukiut ingerlaneranni  suleqatigisarsimasannut isumaqarnerussagunarpoq, taakkumi qasusuillutik atuagassiamut tunniussaqartarsimammata, Nivi Christensen oqarpoq, nangillunilu:

- Neriusaaq ukiualunnguit matuma siornatigut matungajappoq, tapiissutisiaqannginnatta, nersornaasiinerlu una isumaqartorujussuuvoq, suliuaannarnissatsinnut kajumissuseqalersitsilluni, Nivi Christensen oqarpoq.

Nersornaat 25.000 koruuninik aningaasartaqarpoq, aningaasallu Neriusaap digitaliseererneqarnissaanut atorneqassapput, ukiut ingerlaneranni saqqummersinneqartarsimasut ukiup tulliuttup ingerlanerani digitaliseererneqassallutik.

Inuit pisinnaatitaaffii pillugit ilungersuuteqartoq kajumissaaserneqarpoq

Inuit pisinnaatitaaffiinik ilungersuutiginnittoq Seqininnguaq Lynge Poulsen kajumissaammik nersornaaserneqarpoq, tarnikkut nappaatillit suiaqatiminoortartullu sinnerlugit suliniuteqarnini nersorneqaatigalugu.

- Tarnikkut nappaateqarpunga, bipolarimik nappaateqarpunga. Ulluinnara ilungersunarsinnaasarpoq. Taamaattoq ilungersuutigerusutakka iliungersuutigaakka, Seqininnguaq Lynge Poulsen, Katuami oqaluttarfimmit taama oqarpoq.

- Innuttaaqatikka asavakka, innuttaasullu ikiorusuppakka, aamma oqarusuppunga: Qanorluunniit oqimaattorsiortigigaluarussi paasivassi, tamattalu qaangiilluarumaarpugut, Seqininnguaq Lynge Poulsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Pele Møller kulturikkut suliniuteqarsimasutut nersornaaserneqartoq

Kultureqarnermut naalakkersuisoq Peter Olsen, naalakkersuisut sinnerlugit nersornaasiivoq, toqqaaniarnermilu tunuliaqutaasut ima nassuiaateqarfigalugit:

- Ukioq manna kajumissaatitut nersornaammut kulturilerisunullu nersornaammut tunngatillugu naalakkersuisut nersornaaserneqartussanik toqqaaniarnerminni eqqumiitsuliortunik piorsarsimassutsikkullu suliaqartunik oqaloqateqarsimapput. Tassunga tunngatillugu eqqumiitsuliornikkut pinngorartitsisut ingerlatsisullu, EPI, eqqumiitsuliortullu suleqatigiiffiat KIMIK pitsaasumik pissarsinartumillu oqaloqatigiissimanitsinnut qujassuteqarfigerusuppakka, Ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, timersornermut ilageeqarnermullu naalakkersuisoq Peter Olsen, Namminersorlutik Oqartussat kulturilerisunut nersornaataata tunniunneqarnissaanut atatillugu Katuami ullaap tungaani taama ilaatigut oqarpoq.

Nipilersortartoq Pele Møller siorna nersornaatisisuuvoq.

Naalakkersuisut ”Kalaallit Nunaanni kulturilerisunut nersornaat” inunnut soqutigisaqaqatigiiffinnulluunniit ataatsimut arlalinnulluunniit immikkuullarissumik kultureqarnermut tunngatillugu suliniuteqarsimasunut tunniunneqartartoq 1982-imi pilersippaat.