Immikkut ilisimasalik: Issittumi nakkutiginninnissamut milliardinik atuiniarneq isumatsialaavoq

MInisteriuneq, Mette Frederiksen Issittumi nakkutiginninnissamut 1,5 milliardit koruuninik atuerusuppoq. Tamanna Natomi ippassaq ataatsimiinnermi siunnersuutiginiarpaa.
- Issittoq tamarmi takkutigineqarsinnaanngilaq, sumiiffiilli immikkuullarissut ilaat aaqqissugaanermut pingaaruteqartoq nakkutigineqarsinnaallutik. Assersuutigalugu pissaanilissuit avataaneersut Pituffiup kalaallillu illoqarfiisa mittarfiisalu eqqaanni suliaqannginnissaat pikkoriffigineqarnerulersinnaavoq. Assi © : Scanpix
Allattoq Christine Hyldal
decembarip 04-at 2019 07:03
Nutserisoq Connie Fontain

- Aningaasat tamarmik Issittumut atorneqarpata missingersuutit pingasoriaamik sisamariaammilluunniit amerlissapput. Taamaammat qaffaangaatsiartoqassaaq.

Illersornissamut Ilisimatusarfimmi lektori, Jon Rahbek-Clemmensen, P1 Morgenimut oqarpoq.

Ministeriuneq, Mette Frederiksen (Soc) Natop ippassaq ataatsimiinnissaanut peqataajartorluni angalavoq, taassuma 1,5 milliardit koruunit Issittumi nakkutilliinissamut atorneqarnissaat kissaatigaa. Tamannalu russit sumiiffimmi annertoorujussuarmi suliaqartarnerannik pissuteqartoq, Berlingske allappoq.

AAMMA ATUARUK Ministeriunerup 1,5 milliardit koruunit Issittumi nakkutilliinermut atorniarai

Jon Rahbek-Clemmensenip oqarnera naapertorlugu Danmarkip Issittumut 500 aamma 700 millionit koruunit akornanni atortarpai. Taamaammat 1,5 milliardit koruunit siuariarujussuartitsissapput – aningaasallu taakku atorluarneqassallutik, lektori oqarpoq.

- Issittumi nakkutilliineq unammillernangaatsiarpoq. Kalaallit Nunaanni sumiiffiit ilaanni nakkutilliinissamut periarfissaqanngilaq, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

Raadarit timmisartullu nakkutilliissutit

Berlingskep allaaserisaa naapertorlugu Mette Frederiksenip umiarsuit aqqartartut annertussusaat qajannaannerusutikkusuppai silaannarmilu raadari, qaammataasat timmisartullu atorlugit nakkutilliisoqartikkusullugu.

Jon Rahbek-Clemmensenillu tamatumani isumaqatigaa.

- Raadarit timmisartullu nakkutilliissutit kajuminnarput kalaallillu sakkutooqarnerata annertusarnissaa aamma kajuminnarpoq. Kalaallit Nunaata illersornissamut politikkimut peqataanerannut tamanna pitsanngorsaataassaaq, Kalaallit Nunaallu Naalagaaffeqatigiinnit pissarsiaqarluarsinnaassalluni, lektori oqarpoq.

- Issittoq tamarmi takkutigineqarsinnaanngilaq, sumiiffiilli immikkuullarissut ilaat aaqqissugaanermut pingaaruteqartoq nakkutigineqarsinnaallutik. Assersuutigalugu pissaanilissuit avataaneersut Pituffiup kalaallillu illoqarfiisa mittarfiisalu eqqaanni suliaqannginnissaat pikkoriffigineqarnerulersinnaavoq.

Pissaanilissuit avataaneersunik oqaraangassi russit eqqartortarpisigit?

- Aap, pasineqartut nalinginnaasut, pingaartumik Rusland, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

Issittoq sammineqartuni nutaanersoq

Issittoq danskit illersornissamut sillimaniarnermullu politikkianni nutaatut sammineqarneruvoq. Illersornissaqarfiup Isertortumik Misissuisartuisa aarlerinartuni naliliinerannut ukiumoortumik nalunaarusiaq tallimanngormat saqqummersinneqarpoq – tassanilu nunarput allattorsimaffimmi nutaatut pingaarnerpaatut inissisimavoq.

USA-p nunarsuarmi qeqertat annersaannut soqutiginnilerneranit – Donald Trumpilli Kalaallit Nunaannik piserusunneranit USA-llu Nuummi ammanerusumik konsulaateqarfeqalerniarneranik ukioq ataaseq qaangiuttoq aarlerinartunik naliliineq kingulleq saqqummersinneqarpoq.

AAMMA ATUARUK Danmarkip sorsuutinik arlalinnik pisinissaanik USA-p kaammattoraa

Amerikamiulli soqutiginninnerat Ruslandip issittumi suliaqarniarneranik, russit sakkutooqarnerminnik sakkortusaanerannik Kinallu Issittumiinnerulerneranik aamma tunngaveqarpoq.

Mette Frederiksenip aningaasat illersornissamut isumaqatigiissummit immikkoortinniarpai. Taamaammat aningaasat Illersornissamut atorneqartussat ”nutaanngillat”, aningaasanilli nikisitsinermit pissarsiaallutik.