Ilisimatooq Tartupalummut isumaqatigiissuteqarneq pillugu: Kalaallit USA Canadalu sakkutooqarnikkut suleqatigilertariaqarpai

Tartupaluk pillugu isumaqatigiissut pissutigalugu nunarput/Danmark USA-p Canadallu sakkutooqarnikkut suleqatigiinnerannut NORAD-imik taaguutilimmut ilanngutissanersoq pillugu apeqqutissaqalersitsivoq. Canadami Issittoq pillugu ilisimatooq oqarpoq.
NORAD tassaavoq Canadamiut amerikamiullu Issittumik nakkutiginninnermi suleqatigiiffiat North American Aerospace Defense Command, Issittumi timmisartunik umiarsuarnillu nakkutilliinermut atorneqartartoq.
juunip 23-at 2022 12:10

Danskit imigassamik Gammel Danskimik Tartupalummut ukiut ingerlaneranni qimatsisartut, Canadamiullu whiskeymik qimatsisartut, Tartupaluk pillugu isumaqatigiissut Canadami tusagassiutini sammineqarmat tamanna ilaatigut eqqartorneqartarpoq.

Isumaqatigiissulli Gammel Danskimut inussiarnisaarnermullu tunngaannarnani pingaarutilinnik allanik imaqartoq, Issittoq pillugu immikkut ilisimasalik Ron Huebert, aviisimut National Postimut oqarpoq.

Issittoq pillugu pissaaneqarniunnermut aaqqiagiinngissuteqarnermullu aamma tunngavoq, Canadap, USA-p Kalaallit Nunaata/Danmarkillu suleqatigiinnerusariaqalerneranik aamma tunngalluni.

Tartupaluk - Hans Ø

 

Danmarkip Canadallu Tartupaluk kimit pigineqarnera ukiuni hunnorujugajanni isumaqatigiinngissutiginikuuaat.

 

Naalakkersuisut siulittaasuata Múte B. Egedep, Canadami nunanut allanut tunngasunut ministerip, Mélanie Jolyp Danmarkimilu nunanut allanut tunngasunut ministerip, Jeppe Kofoedip Tartupaluup avinneqarnissaanut isumaqatigiissut juunip ulluisa 14-ianni atsiorpaat.
 

Tartupaluk nunatta Canadallu akornanni Kennedy Kanalimiippoq, taannalu 1,2 kvadratkilometerit missaannik angissuseqarluni. Qeqertaq inoqanngilaq, naasoqanngilaq uumasoqaraniluunniit.


Nunatta aamma Canadap akornanni isumaqatigiissut pingasoqiusaavoq: Tartupalummi killeqarfik, imarpikkut killeqarfik 200 sømilip iluani, Lincolnip imartaa aamma nunat toqqaviat ilanngullugit, Labradorip imartaata 200 sømilit qaangerlugit.

Danmarkip sorsuuteeqaminik Vædderenimik 2002-mi aamma Tritonimik 2013-imi Tartupalummukartitsinermini nukittuffigisani takutereerpaa. Umiarsuit taakku imartani sikoqarfiusuni angalasinnaapput.

Canadap sakkutuuni 2005-imi kiisami Tartupalummukartippai. Canadap imaatigut sakkutooqarnikkut piginnaasaminik imaani sikoqarfiusumi angalasinnaasunik peqannginnera pissutigalugu taama sivisutigisoq, Ron Heubert allappoq. Ruslandilu annertunerusunik piginnaasaqarpoq.

AAMMA ATUARUK Múte B. Egede: Tartupaluup avinnera Inuit ataatsimoorfigissavaat

Naak Tartupaluk pillugu eqqissisimasumik isumaqatigiissusiortoqaraluartoq, Tartupaluup avinneqarnerata takutippaa Kalaallit Nunaat Danmarkilu ilumoorunneqartariaqartut Huebert oqarpoq, Issittullu imartaani sillimaniarnermut tunngasuni siunissami oqallinnermut ilanngunneqartariaqartut aamma oqaatigalugu.

Tamanna pingaaruteqarpoq, russimmi Canadamut Danmarkimullu naleqqiullugu Issittumi illersornissamut tunngatillugu siuarsimasorujussuupput, umiarsuarnillu sikunik aserorterutinik amerlanernik peqarlutik, Ruslandillu Ukrainemik saassussinerata takutippaa saassussiumatuujusoq, Huebert oqarpoq.

Russillu saassussiumatuujunerannut imminut illersorniaraanni Danmark/Kalaallit Nunaat NORAD-imut ilannguttariaqartut Huebertip ilanngullugu oqaatigaa.

NORAD tassaavoq Canadamiut amerikamiullu Issittumik nakkutiginninnermi suleqatigiiffiat North American Aerospace Defense Command, Issittumi timmisartunik umiarsuarnillu nakkutilliinermut atorneqartartoq.