VIDEO "Idealistenip" takuteqqaarneqannginnerani Pituffimmi ajutoorneq paasisaqarfigiuk

"Idealistenip" Nuummi ullumi takuteqqaarneqarnissaa pissangalluta utaqqivarput. Pituffimmi ajutoorneq tamatumalu kingorna ukiuni 18-ini qanoq pisoqarneranik tusagassiortup qulaajaaneranik filmiliaavoq.
marsip 19-at 2015 12:41
Nutserisoq Simon Uldum -

Filmimi Idealistenimi amerikamiut sakkutuuisa timmisartuata qaartartunik brintitalinnik sisamanik usisup Pituffimmi sakkutooqarfimmit kilometerinik aqqaneq-marlunnik ungasitsigisumi 1968-imi nakkarnera sammineqarpoq, minnerunngitsumillu danskit amerikamiullu timmisartup atomimik qaartartulianik useqarneranik isertuussiniarsimanerat, naak Danmarkip naalagaaffiani atomimik qaartartuliat inerteqqutaalluinnarnerat nalunaarutigineqarsimagaluartoq.

Tassunga atatillugu qatserisartoq Marius Schmidt 1968-imi ajutoortoqarnerata kingorna saleeqataasoq pillugu piviusulersaartut allaaserisapå qulaatungaani isiginnaarsinnaavat.

Aamma atuaruk Pituffimmi ajutoorneq filminngulerpoq

Timmisartup nakkartup aseqqukui nalunaaquttap-akunnerini arfinilinni ikuallapput, timmisartumilu issimasunit arfineq-marluusunit arfinillit timmisartumit igeriutsillutik annapput.

 

Geigertællerip tikkuutaa aallasappoq
Marius Schmidt oqaluttuarpoq sakkutooqarfimmiitillutik qaarpallannerujussuaq tusaasimallugu, amerikamiulli nalunaarusiaanni qaartoqarsimaneranik eqqaasaqartoqarani, ikuallanneralu taamaallaat eqqaaneqarpoq. Aamma radioaktivimik mingutsitsisoqarnera amerikamiut nalunaarusiaanni eqqaaneqanngilaq.

- Qanoq erloqinartigisumik inissisimasoqarnera suli ilisimanngilarput. Qinngulanernik radioaktiviusunik peqarnera oqaatigineqanngilaq. Attuuanngikkaannilu ajutoortoqarnavianngitsoq oqartussanit oqaatigineqarpoq, Marius Schmidt piviusulersaarummi taama oqaluttuarpoq.

Immikkut ilisimasallit Risømeersut ullut pingasut qaangiummata tikipput, taakkulu Pituffimmi sulisartut niaquisigut allatigullu uuttortaavigaat. Aamma oqaatigaat, attuinngikkunik navianaateqanngitsoq.

Aamma atuaruk Filmi pissanganartuliaq "Idealisten" Kalaallit Nunaanni takuteqqaarneqartussanngorpoq

Pituffimmi sulisartut inissiivissat 200-t timmisartup aseqqukuinik, sermimik, apummik akuutissanillu radioaktiviusunik immerpaat, taakkulu saffiuup svejserlugit kingorna matuai. Svejserinerup nalaani inissiivinniittut ikuallattoorutigineqartarput, qatserisartullu qatseriatortariaqartarput sunalu tamaat qapuusarpoq radioaktivitaqarlunilu.

Geigertællerimik uuttortarneqaraangamik geigertællerip radioaktiveqarneranik uuttuutaasup tikkuutaa aallasattarpoq.

- Qungujuinnartarpugut. Taamaaliornerami quiagiinnaratsigu. Ulorinarnartuunera eqqarsaatiginngivipparput. Taamatummi oqaluttuunneqannginnatta, qatserisartut pisortarisimasaat oqarpoq.

Jens Vadmandip piviusulersaarutaa ”Den sidste bombe fra Thule” tamakkerlugu uani isiginnaarneqarsinnaavoq.