Hans Egedep qalipanneqarsimanera: Nuummi avissaarutaavoq

Oqaluttuarisaanerput nammineq oqaluttuarissagipput, Ane Sofie oqarpoq. Hans Egedemut eqqaassutissiamik serlersaarisut kamannerat paasilluarsinnaavaa.
Eqqaassutissap qalipanneqarsimanera Nuummi innuttaasut KNR-ip aqqusinermi naapitani aperormagit akissutit assinngiinngeqaat. Assi © : KNR
juunip 24-at 2020 12:28

Norgemiit Danmarkimiillu kingoqqisup Hans Egedemut eqqaassutissiaq Nuummi nuutoqqamiittoq, sapaatip unnuaani aappaluttumik qalipanneqarsimavoq.

Taanna nunatta oqaluttarisaanerani akerleriissutaasoq, ilaat isumaqarput. Ingammik nunarput nunasiarisimammagu inuilu kristumiunngortimmagit.

Eqqaassutissap qalipanneqarsimanera Nuummi innuttaasut KNR-ip aqqusinermi naapitani aperormagit akissutit assinngiinngillat:

Assi © : KNR

Anne Sofie Hardenbergip Hans Egedep eqqaassutissaata serlersaarfigineqarluni qalipanneqarsimaneranut tungatillugu aperaarput qanoq isumaqarnersoq:

- Tupiginngilara, kisianni ingerlariaqqitta. Ikioqatigiilluta, ataatsimoorluta, sakkortunerussaagut, Anne Sofie Hardenberg oqarpoq.

Kalaallit ataatsimoorlutik ikioqatigiillutillu nunatta oqaluttuarisaanera allaaserisariaqaraat, taamaaliornikkullu ingerlariaqqittoqarsinnaasoq, taanna isumaqarpoq.

- Allanniartigut oqaluttuariniartigu avataaninngaaneersut allattuaannarsinnaanngilaat, Anne Sofie oqarpoq.

Taanna nammineerluni atuakkiortuuvoq, ”Kampen om en far” tassa ”Ataatamit ilungersuutit” 2009-mi saqqummertoq.

Assi © : KNR

Erik Kuitse aamma naapippaput taassuma Hans Egedemut eqqaassutissap qalipanneqarsimanera "meerarpalunnerusutut" isigaa.

Eqqaassutissaq Erimmut soqutaavallaanngikkaluartoq, serlersaarneqarsimanera kusanaagaa:

AAMMA ATUARUK Folketingimi ilaasortap nunatsinneersup Hans Egedemut eqqaassutissaq peerusukkaa

- Una Hans Egedep napasuliaa, uanga inuttut soqutigivallaanngilara. Kisianni suulluunniit pisattagut, illut arlaallu asuli pineqaraangata nuannarineq ajorpara. Taassuma aamma asuli qalipanneqarsimanera nuannarinngilara, naak tassani akisussaaffik? Naluara kina taamaaliorsimanersoq kisianni ingasappoq, Erik Kuitse oqarpoq.

Assi © : KNR

Naapitatta ilagaat Adrea Hammond. Taanna nuutoqqami najukkaminiit eqqaassutissamut isikkiveqarpoq. Unnuarlu taanna itersimasigaluarluni eqqaassutissaq qiviarsimannginnamiuk uggoraa. Taassuma serlersaarneqartoq naammattoorsimagaluaruniuk politiinut siarngutigisimassagaluarlugu oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Hans Egedep eqqaassutissaa serlersaarfigineqarsimasoq

- Kusanannginnami. Aamma taanna qangarsuarli qanganngoreertoq, taavalu akisinnaanngitsoq sooq taamatut piuassavaat? uffa saneqqutiinnartarunikku, taamatut ajorissagunikkut sussa qiviarnagu. Namminneq iminuinnaq eqqarsaatigisarpallaaqaat inuit taamaaliortut, kusananngilaq.

Assi © : KNR

Paninnguaq Lind Jensen Inuit kakioriaasaannik ulluinnarni kakiuisartuuvoq.

Taassuma Hans Egedemut eqqaassutissap qalipanneqarsimanera inuit tusaaneqanngitsutut misiginerannut ersiutaasoraa:

- Paasisinnaavara sooq taamatut qalipanneqarnikuunersoq. Naqisimaneqakatattoqartarami, assersuutigisinnaavara meeraq signalinik nassitseqartaarnerani tusarnaarneqanngikkaangami soorunami arlaatigut utertitsilluni qisuariartussaavoq.

Angut 30-t missaannik ukioqartoq pisumut tunngatillugu pasineqartoq Kalaallit Nunaata politiivisa ataasinngornermi nalunaarutigaat.