Greta Thunberg ukioq ataaseq atuanngiffeqareerluni atualeqqittoq

Svenskip 17-inik ukiullip, Greta Thunbergip, ukioq ataaseq atuanngiffeqareerluni atualeqqinnini Twitterikkut ataasinngormat nalunaarutigaa.
Thunberg silap pissusaata allanngoriartorneranut Europami, Amerikap avannarpasissuani, qeqqani kujasissuanilu ilungersuuteqartunik siorna naapitsisarsimavoq. Assi © : Odd Andersen/AFP/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
aggustip 25-at 2020 08:26
Nutserisoq Jaaku Lyberth

Silap pissusiata allanngoriartornerani iliuuseqarnissamik ilungersuuteqartoq svenskeq, Greta Thunberg, ukioq ataaseq atuanngiffeqareerluni atualeqqippoq.

Tamanna inoqatinut attaveqaammi Twitterimi nammineq ataasinngormat ilisimatitsissutigaa.

- Ukioq ataaseq atuanngiffeqarnera unippoq. Atuarfimmut uteqqilluni iluarusunnarpoq, 17-nik ukiulik qungujulalluni cykkilini tigummillugit assiminik ikkusseriarluni oqaasertaliorpoq.

AAMMA ATUARUK BBC Greta Thunberg pillugu nangeqattaartumik piviusuleraarusiorniartoq

Svenskeq inuusuttuaraq taanna atuarfik siorna qimallugu silap pissusiata allanngoriartornerata iliuuseqarfigineqarnissaanik ilungersuuteqarpoq.

Thunberg Tysklandimeereerluni Sverigemut uteqqammerpoq.Tysklandimiinnermini Tysklandip forbundskansleria Angela Merkel ilassivaa, Berlinimilu silap pissusiata allanngoriartornerani iliuuseqartoqarumannginnera pillugu sulimajunnaartoqarmat siuttuulluni.

Greta Thunberg atuanngiffeqarnini siorna aggustimi aallartippaa, angallammut ilaalluni imarpik ikaarlugu New Yorkimut ingerlaaqataagami silap pissusia pillugu ataatsimeersuarnissamut peqataajartorluni.

New Yorkimi ataatsimeersuarnermi oqalugiarami oqalugiaata nunarsuarmi tamarmi takutinneqarpoq. Oqalugiarnermini nunarsuatsinni nunat aqutsisuisa silap pissusiata allanngoriartorneranut naammattumik iliuuseqarsimannginnerannut ima oqartarluni arlaleriarluni assuarai: Ilumut iliuuseqanngiivinnissassinnut sapiutinngilasi?

AAMMA ATUARUK 16-inik ukiulik Nobelip eqqissinermut nersornaasiuttagaanut innersuunneqartoq

Thunberg silap pissusaata allanngoriartorneranut Europami, Amerikap avannarpasissuani, qeqqani kujasissuanilu ilungersuuteqartunik siorna naapitsisarsimavoq.

Nobelip eqqissinermut nersunaasiuttagaanut 2019-mi aamma innersunneqarpoq.