Coronap ernumatiginera: Juullimut timmisartuussinissaq allanngortinneqartoq

Timmisartut decembarip ulluisa 21-anni 22-annilu tikittussat taamaatinneqarput. Namminersorlutik Oqartussat inuit juullikkunni angalanatik angerlarsimaannarnissaat kaammattuutigeqqippaat.
Timmisartoq nunatsinnut decembarip ulluisa 21-anni tikittussaagaluartoq taamaatiinnarneqarpoq Assi © : KNR / Foto: Anton Gundersen Lihn
Allattoq Christine Hyldal
decembarip 02-at 2020 13:09
Nutserisoq Connie Fontain

Timmisartut nunatsinnut decembarip ulluisa 20-anni, 21-anni, 22-annilu tikittussaagaluartut taamaatiinnarneqarput.

Nunatsinnut tikittussanut decembarip ulluisa 20-annit mattussisoqassaaq. Tassunga taarsiullugu atlantikoq qulaallugu decembarip ulluisa 19-ianni timmisartuussisoqassaaq.

Angalanissaq ullormut tassunga allanngortinneqarsinnaavoq. Aamma angalanissaq decembarip ulluisa 18-iannut nikisinneqarsinaasoq, peqqissutsimut naalakkersuisoq, Anna Wangenheim (D) tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Juullikkunni angalaneq: Timmisartukkut angallanneq allanngortinneqarsinnaasoq

Tamanna inuit angerlarsimaannarnissamut piffissamik malinnissinnaannginnissaata ernummatigineranik pissuteqarpoq.

Angerlarsimaannarneq misissorteqqinnerlu

Naalakkersuisut nunatsinnut tikittut tikinnerminnit ullut tallimat qaangiunneranni misissorteqqittarnissaannut malittarisassat atuutilerseqqinnikuuaat. 

Angerlarsimaannarninni pisuttuarsinnaavutit aamma najugaqatigisannut qanillisinnaavutit. 

Niuerniarsinnaavutit.

Allanut pulaassanngilatit, pulaartoqassanngilatit, bussissanngilatit, taxassanngilatit suliartussanallu.

Nunatsinnut tikinnermi ullut tallimat qaangiunneranni misissorteqqissaatit. Misissortinnerup tunillatsissimannginneq uppernarsarpagu suliartoqqissinnaavutit nalinginnaasumillu inuunerit ingerlateqqissinnaallugu.

Misissorteqqinnianngikkuit ulluni 14-ini angerlarsimaannassaatit aatsaallu ersiuteqanngikkuit suliartoqqillutit.

Timmisartumulli ataasinngornermi decembarip ulluisa 20-anni tikittussamut ilaasut juullernissaanut ullunik sisamaannarnik periarfissaqarput – angerlarsimaannarnissamullu ullut tallimaammata inuit angerlarsimaannarnissamik malittarisassanik malinninnatik ilaquttaminnik ikinngutiminnillu juullikkunni ilagisaqaannarnissaannut ernumanartoqartoq, Namminersorlutik Oqartussat naliliipput.

Nunatsinnut tikinnermit ullut tallimassaanni misissorteqqittoqartartussaavoq. Taamaammat nunatsinnut tikittut ilaquttatik ikinngutitillu peqatigalugit juullisiussagunik decembarip ulluisa 19-ianni tikinnissaat periarfissaq kingulliuvoq.

Nakorsaaneq: Amerlasuut tunillatsissapput

Danmarkillu nunattallu akornanni juullikkunni angalasussat amerlapput.

Nakorsaanerup Henrik L. Hansen oqarnera naapertorlugu nunatsinnit inuit 2500-it missaanniittut juullinnginnerani aallarniarput. Ikinnerulaarut nunatsinnut juullinnginnerani tikissapput.

- Nunatta Danmarkillu akornanni juullip ukiortaallu akornanni angalasussat 4000-it missaanniissasut nalilerneqarpoq. Taamaammat taakkunannga qassit tunillatsissimassanersut naatsorlugit aallartittoqarsinnaavoq, Henrik L. Hansen oqarpoq, nangillunilu:

- Marlunnik kisitsisitaqassapput. Tamannalu nunatsinnut unammillernassaaq, nalunngilarpummi nunatsinnukartussat ilaat misissorneqareeraluarlutik tunillatsissimallutik tikittartut. Taamaammat aarlerinartoqartipparput, nakorsaaneq oqarpoq.

Timmisartumut billetsit ullumimiit januaarip ulluisa 17-iata tungaanut utertinneqarsinnaalerput. Suliniullu nutaaq iluaqutaanngippat ilaasussat amerlassusaasa killilerneqarnissaat oqaluuserineqalersinnaasoq, Anna Wangenheim oqarpoq.

Danmarkimi tunillatsittut amerlanerpaaffiat

Taassuma nakorsaanerullu angalanissaq taamaatiinnarlugu juullikkunni angerlarsimaannartoqarnissaa tusagassiortunik katersortitsinermi kaammattuutigaat.

- Danmarkip nunattalu akornanni juullip ukiortaallu akornanni angalasussat aarlerinarnerpaapput. Nunarsuarmi tamarmi immikkut ilisimasallit tamarmik juullikkut eqqarsarnartoqartingaatsiarpaat. Juullikkunni tunillaassuuttoqalernissaa ilimanangaatsiarpoq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Tamaat isigalugu: Coronavirus pillugu killiffik

Nunatsinni coronamik tunillatsissimasunik maanna nalunaarsoqqasoqanngilaq. Tamannali Danmarkimi allaaneruvoq: Akunnerit 24-t kingulliit ingerlaneranni tunillatsissimasutut uppernarsarneqartut nutaat 1586-it nalunaarsorneqarsimasut, Statens Serum Institutimit ullormut nalunaarsuinerit tamanna takutippaat.

Akunnerit 24-t ingerlaneranni tunillatsissimasutut uppernarsarneqartut aatsaat taama amerlatigipput.

Upernaamulli sanilliullugu maanna amerlanerungaatsiartut misissorneqartarput, taamaammallu tunillatsissimasunik ersiuteqanngitsunillu maanna aamma uppernarsaasoqarnerulerluni.