Atlantikup Avannaata imartaa plastikkimineeraqarneranik misissorneqartussanngortoq

Plastikkit 2 millionit tonsingajaat imavissuit qalasiusarsuinut ukiut tamaasa saavittarput.
- Plastikkimineeqqat immap uumasuaraanit nerisoorneqarnermikkut amerliartortillugit immami uumassusillit ataqatigiiaarnerat aarlerinartorsiortitaalersinnaasoq, Jamileh Javidpourip oqaatigaa. Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
decembarip 11-at 2019 12:52
Nutserisoq Hanne Petersen

Plastikkimineeqqalli sumorpiaq pisarnersut ilisimaneqanngikkallarpoq. Europamiut ilisimatusaatigalugu suliniuteqaqatigiiffiata "Hotmic"-ip tamanna misissortussanngorpaa.

Atlantikup Avannaata imartaa misissortariaqakkanik plastikkimineeraqarpoq, Jamileh Javidpour, immami uumasut avatangiisillu ataqatigiinnerannik ilisimatooq Syddansk Universitetimeersoq, oqaluttuarpoq.

AAMMA ATUARUK Ilisimatuut plastikkiminernik Sullualummi nassaartut

- Plastikkimineeqqat immap uumasuaraanit uumasuinilluunniit immamut immaqa siaruaanneqartarput. Plastikimineeqqat immap uumasuaraanit nerisoorneqarsinnaasartut, kingornalu immap naqqanut kivisussanngorlutik anarineqartartut, Jamileh Javidpourip tusagassiutinut nalunaarumminni oqaatigaa.

Plastik imavissuarnut saavissimasut tamaasa 20 procentii Atlantikup Avannaata imartaaniissorineqarput.

AAMMA ATUARUK Siunnersuisoqatigiit plastikkimik mingutsitsinerup annertussusia misissortikkusukkaat

Ingammik puussiat, puiaasat aalisakkanullu qassutit imavissuarnut saavissimasuusarput.

Imavissuilli aamma isaannarmik takuneqarsinnaanngitsunik plastikkimineeraqarput, taakkualu immap uumasuinut avatangiisiinullu aarlerinartorsiortitsisinnaapput.

- Plastikkimineeqqat immap uumasuaraanit nerisoorneqarnermikkut amerliartortillugit immami uumassusillit ataqatigiiaarnerat aarlerinartorsiortitaalersinnaasoq, Jamileh Javidpourip oqaatigaa.