Siunnersuisoqatigiit: Nunarput ajornartorsiorfimmi naatsorsuutigisamit ajunnginnerusumik ingerlavoq

Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera coronap ajornartorsiortitsineranit naatsorsuutigisamit eqqugaannginneruvoq. Pissutsilli suli ilungersunarput, taamaammat siunissamut ungasinnerusumut nutaamik pilersaarusiortoqartariaqartoq, nalunaarummi nutaami allassimavoq.
​- Corona ajornartorsiortitsilermat ernumanartoqarpasinneruvoq. Ajornartorsiorneq aningaasaqarnermut pitsaassanngitsutut isikkoqaraluarpoq, naalli pissutsit suli ilungersunaraluartut maanna neriunaateqarneruvoq. Pingaartumik nunanut allanut sanilliutissagaanni, Torben M. Andersen KNR-imut oqarpoq. ​ Assi © : Martin Krogh/ KNR
juunip 04-at 2020 07:18
Nutserisoq Connie Fontain

Coronap ajornartorsiortitsinera suli qaangiutinngerujuppoq, 2021-mullu aningaasaqarnerup ineriartorneranut immaqalu siunissamut ungasinnerusumut sunniuteqassaaq.

Taamaakkaluartorli corona qaamaatialugit matuma siorna ajornartorsiortitsilermat aarlerigisamit nunarput ingerlalluarnerungaatsiarpoq.

Tamanna Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit nunatta aningaasaqarnera pillugu nalunaarusiaanni kingullermi atuarneqarsinnaavoq.

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit siulittaasuata, Danmarkimilu aningaasaqarnermut siunnersuisoqatigiit siulittaasorisimasaata,  Torben M. Andersenip aningaasaqarnerup ineriartornerani ajunngitsumik ingerlasoqartoq takusinnaavaa, allanngortoqangaatsiarsinnaanerali pissutigalugu suli nangaassuteqarluni.

- Corona ajornartorsiortitsilermat ernumanartoqarpasinneruvoq. Ajornartorsiorneq aningaasaqarnermut pitsaassanngitsutut isikkoqaraluarpoq, naalli pissutsit suli ilungersunaraluartut maanna neriunaateqarneruvoq. Pingaartumik nunanut allanut sanilliutissagaanni, Torben M. Andersen KNR-imut oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Coronap ajornartorsiortitsinera nunatta aningaasaqarneranut kingunerlungaatsiassasoq

Nunarput ukiuni arlalinni siuariartorfioreersoq suliffissaqarluareersorlu 2020-mi BNP-p 1,5 procentip missaanik appariarnissaa suliffissaaleqisullu amerlinissaaq immikkut ilisimasallit maanna siulittorpaat.

BNP sunaava?
Nunap naammassisai tamakkiisut, BNP-imut naalisarneqakkajuttoq, tassaavoq nunami sulinikkut naammassisat tamakkisut nalingisa naatsorsorneri.

Tassaapput nunami tunisassiornermi piffissami soorlu ukiup sisamarterutaani ukiumiluunniit iluitsumi nali tamarmiusoq, piffissami tassani tunisassiassamut aningaasartuutit tunisassiornermilu atortut ilanngaatigalugit.

Taanna atorlugu assersuutigalugu nunatsinni aningaasarsiorneq siuariartornersoq kinguariartornersorluunniit takuneqarsinnaavoq. 

Tusarfik: Nationalbanken.dk, e-conomic
.

Tamannali siunnersuisoqatigiit Naalakkersuisunut apriilip qiteqqunnerani missiliuinermik saqqummiussaanik ajunnginnerungaatsiarpoq. Tassani ajornerpaamik pisoqarnerani 2020-mi BNP 7 procentimik, ajunnginnerpaagunilu 3 procentimik appassangatinneqaraluarluni.

Aalisarneq aningaasaqarnermut pitsaaqutaasoq

Nunatta nunanit allanit aniguilluarnerunera aalisarnermit pissuteqartoq Torben M. Andersen oqarpoq.

Taanna nunattta avammut niuerutaaani pingaarnerpaavoq, aningaasaqarnerullu tamakkiisup ilarujussuaralugu. Tassanilu nunarsuarmi tamarmi ineriartornermit sunnerneqarneq annikinneruvoq.

- Nunani allani assersuutigalugu atortussiusiorfissuaqarpoq, taakkulu sunnerneqangaatsiarput. Aalisarneqarsinnaasummi uumassuseqartuullutillu pisassiissutitigut aqutaapput, tamannalu Kalaallit Nunaannut iluaqutissartaqarpoq, Torben M. Andersen oqarpoq.

Politikerilli aalisakkat akiinik nakkutiginnilluaqqissaartariaqartut, Siunnersuisooqatigiit kaammattuutigaat.

Aalisarneq nunarsuarmi tamarmi aningaasaqarnikkut ajornartorsiortoqarnerani akit apparnerinit eqqugaasinnaavoq, tamannalu aningaasaqarnermut annertuumik kingunerlussinnaassaaq.

Nutaamik pilersaarusiornissaq pisariaqartoq

tusakkalli aningaasaqrnermut tunngasut pitsaagaluartut sillimanissaq pisariaqarpoq.

Aningaasaqarnerummi ineriartornera nunatsinni tunillatsiortortoqaratarsinnaaneranut atassuteqarluinnarpoq. Nutaamik tuniluuttoqalinnginnissaa – inuiaqatigiinnilu nutaamik matusisoqannginnissaa – iluatsinneqassappat, aningsaaqarneq 2021-mi iluarsiartoqqilersinnaassasoq, Aningaasaqarnermut Siunnersuisooqatigiit naliliipput.

AAMMA ATUARUK Coronap ajornartorsiortitsinerani: Aatsitassarsiortunut aningaasaqarnikkut piumasaqaatit naalakkersuiusut qasukkaraat

Torben M. Andersenip oqarnera naapertorlugu nunatta aningaasaqarnerata piffissami aggersumi qanoq aniguisinnaanera pillugu siunissamut ungasinnerusumut nutaamik pilersaarusiortoqartariaqarpoq.

Politikerit aningaasaqarnermik ingerlatitsiniarnerminni aningaasat qanoq atorneqarnissaat sipaarnissaallu aalajangiiffigissariaqarpaat.

- Aqutsinermi malitaqarnissaq pingaaruteqarpoq, aamma inuiaqatigiit suliffeqarfiillu pilersaarutip qanoq inneranik qularuteqasanngillat. Nikerartumik ingerlatsinissaq pisariaqanngilaq, Torben M. Andersen oqarpoq.